Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

kolmapäev, juuli 30, 2008

Juulilõpp läheneb.

Juba päris hea mitu aega on ilm päikesejänkusid täis. Arvuti on vaid suhtlemisvahendiks. Elu on mujal.
Pärnad on lõpetanud õitsemise. Igapäevane lõhnadoos on saadud, nüüd saab pärnaõite puudutust tunda seespidiselt, ehk siis tee kujul. Esimesed värsked maitseelamused on juba kogetud. Pune korjamise aeg on käes. Tundub, et sel aastal tuleb varuda rohkem kui eelmisel. Tõdemus: jäi puudu. Vahele. Proovige, pune tee ja hapupiimakook!!!Kui ma suudaks siin blogimaailmas rohkem viibida ja saaks oskama lisada siia kõiksugu asju, siis võiks ehk rohkemgi jagada.
Mis siis aias on muutunud.
Õitsevad täies jõus tokkroosid, lisaks roosadele(lihtõielistele) on lisandunud tumepunased(nii liht-kui topeltõielised). Üheaastastest on ka ühtteist õitsema juba hakanud. Suureõieline kipslill, päevakübarad.
Muide, avastasin, et väga vapper õitseja on lill, kes siin juba varem elanud, Malva. Ta selline vanaemade aegade lill. Õitseb kaua ja suudab olla sellises kohas, kus on pinnas liivane ja kuiv.
Heinamaal leidsin sel aastal ühe huvitava taime, kelle nime enne ei teadnud. Lõhn on tal ka hurmav. Kollane, püstjas. Taimede kukeaabitsast sai leitud ka ta nimi Harilik Maarjalepp.
Karikakrad ja kellukad õitsevad veel täies jõus. Päevaliiliaid on hetkel õitsemas, oranze, tumepunaseid ja sügavkollaseid. Kollane maran on paksult õisi täis ja enelas punastes õisikutes. Pean täpsustama tema nime.
Sügav suvi on käes. Vesi oli Tõrvaninal eile ülisoe.

esmaspäev, juuli 14, 2008

Vahepeal on siis nii palju uudist, et ühel tokkroosil on esimene õis eilsest lahti. Õitsevad valged kukekannused. Lavendel laotab oma lõhna laiali. Eelmine kord unustasin kirjutada, et õied on ka kressidel. Ja veel, õitsevad maranapõõsad kollane, oranzkollane.
Eile võtsin maaliheinamaalt esimesed pune õisikud ja õhtul leidsid nad tee teekannu. Oli ikka ilus vaadata küll neid ja neist tulenevat tee värvi läbi teekannu. Ja tee ikka oma tuntud headuses. Pärnaõitega on nii, et tulenevalt mujal levivale pärnaõiearoomile lootsime neid leida ka meie aiast, aga...."vara veel", ütles suur pärn kaevu juures.

teisipäev, juuli 08, 2008

Suvi 2008, juulikuu.
Ammu pole siia sattunud, pole just suurem kirjutaja. See tähendab, kirjutada võib, aga järge nagu näha ei suuda hoida. Nüüd on saanud aasta sellest kui "oma pessa" kolisime.
Pilte mul meie olemisest endal ikka pole.
Hetkel hakkasin kirjutama hoopis mõttega talletada aias toimuvat. See huvitab mind ennast ja samas siis võimalus jagada seda, mis mul siin silme all.
Sel aastal on siis nii, et natuke saab ikka juba aias nokitseda ka. Eelmine aasta oli see tegevus minimaane, "keelasin" endal sellele pühenduda, kuna ehitus ootas siis lõpetamist. Nüüd on siis kõige muu kõrval "lubatud" ka näppupidi mullas olla.

Kõigepealt siis nendest, kes meil siin juba elavad. Alustan vastavalt blogi nimelilledest. Roose on siis praegu meil siin antiikroos Clair Renaissance(põõsasroos), praegu on tal 11 punga, siis "Rody"(pinnakatteroos). Sel aastal on lisandunud 4 potiroosi, mis kingiks saadud. Ise ostsin "Robusta"(pargiroos). Peale "päris" rooside on lõpuks mõnuga sirguma hakanud eelmisel aastal istutatud tokkroosid.
Siis õitsevad praegu sõrmkübaralilled veel, lupiinid lõpetasid esimese ringi õitsemise. Võtsin õitsenud õied ära, nüüd ajab uusi. Väiksemad küll, aga ikkagi on neid veel võimalik kohata.
Ise on end külvanud erinevatesse kohtadesse aias Üheksavägine(Verbascum thapsus). Muide, kes pole nuusutanud tema imetabast lõhna, siis võib üritada leida teda teeäärtset ja seda teha.
Eriti niiske ilmaga levib se hõrk aroom kaugele.
Looja poolt küvatud lilledest on meil siin põdrakanep, kollased karikakrad, kellukad.
Üheaastastest õitsevad peiulilled(suureõielised ja ahtalehised)Petuuniad, pelargonid, võõrasemad.
Tänaseks siis kõik.

teisipäev, jaanuar 02, 2007

vol.2 ja muusikast...

Ühe pildi , nagu näha, sain juba mõni aeg tagasi üles pandud.Välisilme siis, enne suuri töid.Ainult eeskoda on juba pooleldi lammutatud.Kirjutamise poole pealt olen ikka hetkel loru.Arvutisolemise aega napib,kuigi jah, pean mainima, et ega ma seda nüüd ei võta ka, eriti.Siis kui enam muudmoodi ei saa.Reaalelus on palju muud, ka olulist.Nii et muidu tore, aga jah, lubasin ühtteist ju jäädvustada.
24. nov. algasid siis esimesed lammutustööd.Kõik maja küljes olevad "pugerikud" sai maha võetud, lootuses, et avauste kaudu ikka rohkem valgust majja ja hinge tulla nii saab.Sees on praegu päris omapärane.Juba peab tegema muutusi oma mõttekäikudes ja algkujunduses.Aga saan aru, et nii see käibki.Köögis tuli arvatava laudlae asemel välja palklagi ja vanu põrandalaudu ei saagi kahjuks kasutada, nii et lihvimistööd vähenevad.Mõni aeg tagasi oli endas väike arutelu, kas jätta lagi selline, muidugi puhastatud kujul.See uue ja vana kokkusobitamine on ju põnev, samas oskus vaadelda kõike "laiema pilguga", see tuleb ju üsna tasapisi.Minul küll.Hmm, armas sõna...tasapisi..tasapisikene:) Tegelikult on suhteliselt korralik lagi, eks näe, mis peale puhastamist jääb.See tore, et ikka talad alles on.
Praegu on siis nii, eton püsti seinad, natuke lage ja katus ka.Üpris õhuline ja mullane värk.Seinad kohati paistmas läbigi.
Nüüd(jaan.)algas alumiste palkide vahetus.M idagi jubedat polnud, lihtsalt ära vajumise tulemus ja vundamenti ka ju korralikku tol ajal ei tehtudki.Õnneks on jah soodne asukoht majale, tundub.Põrandate alt tuli välja täitsa kuiv "olukord",muld siis.
Kui saan, siis lisan veel pilte oma "loomad elutoas".) võiks olla....olukorrast.Nüüd sai ka uusi ülestähendusi, hea et õed olemas on!!!Sau Sulle seal !Ehk ma saan neid kunagi, pilte siis ikka,siia panna.Vähemalt on asjadekulg fikseeritud.Endal on küll huvitav protsessi jälgida ja selles olla.
Muuseas on mind alati köitnud just igasugune protsess iseenesest, tulemus vähem.Eks jah, õnn, see on tee....
Ilmad on küll nii vihmased, et ise ei saa eriti koha peal olla. Ootan aega, et minna ja kõige muu vajaliku toimetamise kõrval lihtsalt olla ja tunda ja vaadelda.
Viimati kui õde siin oli, käisime esimest korda nii kaugel maja taga metsas.Lausa rappa jõudsime:)otseses mõttes,tagasitee oli teada ikka.Hästi mõnus,igasugu taimestikku.See 12 kuu muinasjutt tuli meelde kui mätaste pealt mõnusaid magusaid pohli noppisime.

Muide, hakkasin siin juba jõuludepaiku ühtteist kirja panema, aga ikka tuli midagi vahele ja nii see pooleli jäi.Oli selline mõnus meeleolu endas ja eks need mõtted siingi sellised hüplevad on.Aga las siis olla.

Sel aastal kontserditest nii palju, et midagi suurt ette ei võtnud.Tundsin, et pole jaksu.Hingeliselt.Hea oli.Kõik läheb nagu peab.Pisilaulmisi-mängimisi oli see-eest iga päev, mõnel isegi mitu.
Oli tore sattuda uutesse kohtadesse,uute inimeste keskele.
Külama kabelis olin esimest korda.Mõnus parajalt suur, korras koht ja tore, et just noored oma eestvõtmistega on kaasa aidanud, et ikka valgust rohkem paistma saaks.
Muude mõtete hulgas leidsin end sel aastal mõtlemas jõululauludele,neile vanadele , tuttavatele
Vaikselt sajab lund, jõuluöö täis valgussära, maa on nii kaunis, püha öö...jne
Laulud igal aastal lauldud, harmoonialt võiks öelda, lihtsad, ehk siis, kolme duuri laulud, aga jah, tervik-sisu ja meloodia ühtsus, see kannab.Kokku on nad ehedad, puhtad ja soojad.Vähemalt tajusin et tunnen end nendes nii. Hea oli.
Nüüd peaks üldse hakkama veidi rohkem tegelema, laulude, ja laulmisega siis.Jaanuaris oli plaan hakkata veidike lindistama.Lihtsal peale hakkama sellega, ja eks siis edaspidi näe kuidas protsess kulgeb.
Huvitav on olnud ka erinevaid kontserte ,televiisorist küll, kuulata.Suur ettevõtmine tundus olevat "Valge gospel", kus meeldis rõõm ja energi voolamine,spontaansuski ja vabadus olemises . Natuke hakkas küll häirima mind koori, küll vist taotluslik, otsetoon.Jäin mõtlema, et kui me kuuleme laulmas teisest rahvusest lauljaid,kellele see muusikastiil ehk lähem ja loomuomasem on ja ka füüsis kaasa aitab,siis jah, suund, mõte on küll sama,kõlab aga mõnusamalt.Paraku jäigi minu jaoks puudu avarusest, ka selle otsetooni puhul.Võib-olla saab selle panna natuke noorte häälte arvele.Või sisu tajumise?Ei tea, aga kohati jah, muutus, vabandan, laul kisaks.Põhjendamatuks.Ja võib-olla oli see ka vaid telekast vaatamise puhul nii.Endal tuli muidugi selline igatsus jälle mõnes suurprojektis osaleda, aga jah, kaugus, kaugus ja aeg...ja tore lihtsalt millestki osa saada,kasvõi kuulamise läbi, seegi on rõõm.

Lõpetuseks tervitan kõiki toredaid inimesi kes muusikaga tegelevad, muusikas olla armastavad ja üldse kõiki inimesi, keda tean ja tunnen, keda tean, aga ei tunne ja keda ei tea ega tunne:)Siin ja sealpool vett...
...kui hingetiivad
sirutuvad
võid lennata
unistustesse
ja tunda
nende
täitumise tunnet
ja siis
tagasi tulles
ehk
teadki teed....

Helgust ja rõõmu uue aasta päevadesse! Olemise kergust!


esmaspäev, detsember 11, 2006

pühapäev, detsember 10, 2006

Rahulikku ja mõnusat advendiaega!

Vabaks raputatult
päikesest valgustet`
kõndimas
enesetundmise teel...

Head teed ja olemist!

Teateid tegelikkusest...vol.1

Lubasin jah teile juba ammu, et kirjutan , kuidas siin meil läheb.Loodan, et kui aegajalt arvutisse satun, saan jälle midagi lisada.Hetkel viibin siin nii harva, et isegi bloggerit tasapisi tundma alles saan.

Neile kes üldse aru ei saa,millest jutt ja tahaksid teada, ütleks siis nii palju...et...

Alguses vist leidsin mina tema, kuigi kes seda nüüd täpselt teab. Sõitsin aeg-ajalt rattaga temast mööda.Esialgu ei panegi tähele.On ta seal niimoodi vaikselt omaette. Käänaku sees.Tasapisi hakkasin tähele panema, et ta seal ikka nii üksi on ja harva kui oli näha, et tema juures käiakse.Kaugelt vaadates paistis ta sellise koduse ja tuttava olemisega.
Läks aega 2 aastat kui me päriselt tuttavaks saime.Nüüd on sellest kahest saanud viis ja eks nagu me kõik nii ka on tema pisitasa vanemaks saanud.
Ongi nii, et temas on palju soojust ja loomulikkust.Hea meel on,et ta on nõus seda kõike kõigiga kes ta juurde satuvad,jagama.
Oma olemasoluga on ta mind palju aidanud. Loodan, et saan ka teda aidata,et ta oma vanadusega kaasnevatele hädadele veidigi leevendust saaks ja et rõõmu oleks seal tema ümber ikka rohkem ja rohkem.
Igatahes on ta üks mõnus koht.


Varsti ehk saan mõned pildid ka üles panna , kui teavet saan, kuidas seda siin teha.

Praegu on meil siin mõnusad ilmad õues toimetamiseks.Eriti mõnus on õhtu saabudes.Vaatad taevast õhtuhämaruses tumedamaks vajumas ja kuidas ta järjest oma roosatriibulisust kokku korjab, nii, et ainsatena on kuskil veel vaevu aimatavad puude pikad varjud ja lõkkest õhku hüppavaid sädemeid.Meie saame sooja,..karumõmmid aga uitavad unistena ringi kuskil ja ei saa magama jäädud, ja siilid,neilgi pole vist kõige mõnusam...

neljapäev, november 02, 2006

Roos on roos on roos...on...

Taevalaul(Väiksele Printsile)D.Kareva

Taevas tähti nagu kõrbes liiva,
ajus kujutlusi, unes und.
Taevas endaga võib kaasa viia,
kes on vaatamisse unustund.

Inimene vajab imevähe
selleks, et ta hingel hakkaks soe.
Kes on ära tundnud ühe tähe,
taevast sõbrasõnumine loeb.

Armast pole arvutada vaja-
ta ei kordu ega korrutu.
Ainukene terve eluaja
r o o s on r o o s on r o o s
on võrratu.
Kui tasapisi
avame
eneses uksi
ja valgustet`
rohkem ja rohkem
saab süda..
Mis paneb
meid
siis sulguma
jälle ja
kes
valgust
katki teha
suudaks...

neljapäev, oktoober 26, 2006

...vastused valivad aega ja kohta
nad kerged
just siis
kui
tunned tõelõhna...