Jälle see maikuine tulpide pillerkaar.
Punaste tulpidega seostub mul lapsepõlve emotsioon, et millegipärast ma neist vaimustuses ei olnud. Võib-olla lapse tajule olid nad liiga suured ja punased. Ja huvitav on praegu, et ei saaks öelda, et suur punaselemb olen, aga nüüd on nad minu meelest armsateks värvilaikudeks. Igal muul juhul oleks seda kontrasti justkui palju ja praegu...ei sega. Mõtisklen ikka ja jälle kuidas oleme võimelised loodut kogema ja osa saama sellest ilust, murdes läbi igasugustest materiaalse maailma nähtavatest piiridest, muidugi Looja Armust.
Esimesed ` Anquelic`õied. Neist kirjutan ehk ka edaspidi. Nurmenukkudega tore seltskond :)
Vahele mõned portreepildid...
Ka juba õitsemislõpu imelisus on tõeliselt imetletav...ka läbi pisarate. Ehk jagamisrõõmu?!
Valged -malbed, taustaks "kaunis aedvõilill :) " ps. eriline sort, võin jagada :)
Teeäärne pillerkaar....
Ja pillerpalli sees on Rahu!
Rõõmu ja Rahu!
Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/
kolmapäev, mai 22, 2013
reede, mai 17, 2013
Maikillud
Nüüd siis ongi nii- igal pool ärkavad värvid. Nii tore on blogide pealkirju näha- suur kevad, nii ilus jne.... ja need pildid! Nii rõõmustav on blogides jälle ja jälle neid kauneid ärkamisi näha. Aitäh kõigile jagamast. Kahjuks mul on palju nimeta lillelisi aias, olen ise veel nii vähe sibullilli ostnud ja need kes minu juurde jõudnud-kas pole osanud kohe kirja panna või ongi nimetul kujul siia tulnud. Aga rõõmustavad nad meid ikka. Kevadlilli on mul ikka üsna vähe. Pole jõudnud neid veel soetada. Muidugi meie looduslik haljastus on igati meelepärane ja vägagi hingelähedane. Praegu juba seguneb valge kollasega ja sekka ka teisi värvikilde. Ja muidugi see rohelise värvi-ja varjundirikkus. Kui õrnalt samas soojalt see kõik hinge paitab. Selle eest võib olla nii tänulik!
Kahjuks on peale seda talve ka kahjusid- olen arvanud, et see on see väga pikk talv ja raske lumekoorem. Mul ei ärka hetkel üks suvel istutatud elulõng- loodan, aga märki pole. Osa tokkroose on ka välja läinud. Õnneks neid mul jagub. Neid kes viga said on veelgi. Näiteks buddleiadest üks pidas ilusasti vastu, aga see , kes tegelikult vanem, see nüüd ärkab pisitasa. Loodan, et ikka taastub.
Enne äikest....
Meil tegelikult veel palju tulpe kinnised. Mul siin kõik hilisem.
Tegelikult ma ei tea, kas see aed- eessõnana on ikka õige.
Sügisel avastasin K-rautast paki Pagoda "hammastega" ja üllatavalt odava pakkumise. Võsin ära ja nüüd ta mul siis on. Nii tore.
Head!
Kahjuks on peale seda talve ka kahjusid- olen arvanud, et see on see väga pikk talv ja raske lumekoorem. Mul ei ärka hetkel üks suvel istutatud elulõng- loodan, aga märki pole. Osa tokkroose on ka välja läinud. Õnneks neid mul jagub. Neid kes viga said on veelgi. Näiteks buddleiadest üks pidas ilusasti vastu, aga see , kes tegelikult vanem, see nüüd ärkab pisitasa. Loodan, et ikka taastub.
Enne äikest....
Pärlid.
pehme kortsleht Alchemilla mollis
Meie puudealune. Ülasetäpiline.
Pisid.
Narcissus `Tet-a-tete`
Esimese aasta priimulad.
Meil tegelikult veel palju tulpe kinnised. Mul siin kõik hilisem.
Tegelikult ma ei tea, kas see aed- eessõnana on ikka õige.
Sügisel avastasin K-rautast paki Pagoda "hammastega" ja üllatavalt odava pakkumise. Võsin ära ja nüüd ta mul siis on. Nii tore.
Head!
teisipäev, mai 07, 2013
Kuidas, millal, mida....
Küsimused, mõtted, ....
Eile, kui olin oma kaks suurt põõsast, nimelt `Diabolo`ja ´Macrophilla`oma uude kodusse ära saatnud, hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei suudaks siis end "kätte võtta" ja et saaks kord aed niimoodi läbi mõelda nagu maja renoveerimisel oli vaja teha. See oli nii vaevaline, aga tõhus ja praegu on nii hea ja rahulik. Mitte et aias ei oleks. On küll, aga mingid igatsemised on. Noh, et juba saaks põõsad-puud maha istutada-need ju kasvavad oma hea mitu aastat kui suurteks saavad. Piilun siin kodu- ja välismaiseid blogisid ja pilte ja on ka endas teadmine, et kus suunas kulgeda. Aga see "peentöö" , no seda ei ole ikka veel saanud ära tehtud. Suureks eeltööks on olnud muidugi Suuremõisa koolitöö , kus terve aia paberile sain- detailselt aga jõudsin selle koolitunni raames läbi mõelda vaid kruusapeenra, asi seegi. Nüüd tuleks edasi kõik ülejäänu ette võtta.
Mõned udused pildid ka...
Siin on siis meie 1ha.
A3 Mõõtkava 1:250
Suuremad objektid ja olemasolev ja mõned uued mõtted on peale kantud...
Lähemalt ka....
Kruusapeenar detailselt.
1:25
Selle rajamiseni veel ei jõua. Hetkel on loomad ja köögiviljad päevakavas....
Ja muidugi mul läheks nii palju vaja naistenõgest. Oh jah, viimati Hansaplandist vaatasin-oli ikka kallis...
Eks ootan ja ehk leian mingid võimalused....
Põõsaid tahaks rohkem aeda, erinevaid grupeeringuid. Mõnus on vaadata blogisid kui inimestel on juba siht ja teadmine, et kuhu mida saab istutada. Nii vahva on näha kuidas uued taimed jälle kellegi koju jõuavad ja veel millised! Loen ja vaatan ja imetlen seda taimemaailma ja inimeste teadmisi sellest.
Siis veel see teema, et kuidas rajada nii, et oleks võimalikult vähe vaeva hilisemal hooldamisel. See on üks oluline teema, eriti kui on nii suur aed ja liiga palju ideid :)
Kui Muhediku aeda blogis näen, siis jah, see multshitud peenarde mõte on väga hea, eriti kui on nii suur kollektsioonaed. Meie aia puhul tuleb aga vaadata, mida saab kasutada et seda vana õhustikku "ära ei lammuta". Aga jah, on vaja mõelda, mõelda, kuulata, vaadata jne.
See terviku nägemiseni jõudmine on veel oli kui kaugel. Nii tore oleks kuulda teiste "vaevasid" kuidas selle tervikuni jõutakse, on jõutud. Muidugi katsun ise ka võimalikult palju kogemusi ammutada. Koolist sai mõtteid palju ja lugedes, vaadates on ka ühtteist lisa tulnud.
Kusagilt peab peale hakkama.
Üks tore leitud samblikututt ka
Nurmenukuaeg hakkab lähenema....
Rõõmu ja rahu!
Eile, kui olin oma kaks suurt põõsast, nimelt `Diabolo`ja ´Macrophilla`oma uude kodusse ära saatnud, hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei suudaks siis end "kätte võtta" ja et saaks kord aed niimoodi läbi mõelda nagu maja renoveerimisel oli vaja teha. See oli nii vaevaline, aga tõhus ja praegu on nii hea ja rahulik. Mitte et aias ei oleks. On küll, aga mingid igatsemised on. Noh, et juba saaks põõsad-puud maha istutada-need ju kasvavad oma hea mitu aastat kui suurteks saavad. Piilun siin kodu- ja välismaiseid blogisid ja pilte ja on ka endas teadmine, et kus suunas kulgeda. Aga see "peentöö" , no seda ei ole ikka veel saanud ära tehtud. Suureks eeltööks on olnud muidugi Suuremõisa koolitöö , kus terve aia paberile sain- detailselt aga jõudsin selle koolitunni raames läbi mõelda vaid kruusapeenra, asi seegi. Nüüd tuleks edasi kõik ülejäänu ette võtta.
Mõned udused pildid ka...
Siin on siis meie 1ha.
A3 Mõõtkava 1:250
Suuremad objektid ja olemasolev ja mõned uued mõtted on peale kantud...
Lähemalt ka....
Kruusapeenar detailselt.
1:25
Selle rajamiseni veel ei jõua. Hetkel on loomad ja köögiviljad päevakavas....
Ja muidugi mul läheks nii palju vaja naistenõgest. Oh jah, viimati Hansaplandist vaatasin-oli ikka kallis...
Eks ootan ja ehk leian mingid võimalused....
Põõsaid tahaks rohkem aeda, erinevaid grupeeringuid. Mõnus on vaadata blogisid kui inimestel on juba siht ja teadmine, et kuhu mida saab istutada. Nii vahva on näha kuidas uued taimed jälle kellegi koju jõuavad ja veel millised! Loen ja vaatan ja imetlen seda taimemaailma ja inimeste teadmisi sellest.
Siis veel see teema, et kuidas rajada nii, et oleks võimalikult vähe vaeva hilisemal hooldamisel. See on üks oluline teema, eriti kui on nii suur aed ja liiga palju ideid :)
Kui Muhediku aeda blogis näen, siis jah, see multshitud peenarde mõte on väga hea, eriti kui on nii suur kollektsioonaed. Meie aia puhul tuleb aga vaadata, mida saab kasutada et seda vana õhustikku "ära ei lammuta". Aga jah, on vaja mõelda, mõelda, kuulata, vaadata jne.
See terviku nägemiseni jõudmine on veel oli kui kaugel. Nii tore oleks kuulda teiste "vaevasid" kuidas selle tervikuni jõutakse, on jõutud. Muidugi katsun ise ka võimalikult palju kogemusi ammutada. Koolist sai mõtteid palju ja lugedes, vaadates on ka ühtteist lisa tulnud.
Kusagilt peab peale hakkama.
Üks tore leitud samblikututt ka
Nurmenukuaeg hakkab lähenema....
Rõõmu ja rahu!
neljapäev, mai 02, 2013
Lambabeebid
Meie uued sõbrakesed. Valge talleke ja tema ema. Ja kaks pisikest musta talle, kes meil siin hetkel lutitalled. Ema ei saanud neid ise sööta, loodame, et saame hakkama...
Noor ema
Lutibeebid- 4päeva noored
Tuti
Kahekesi
Rõõmu palju. Veidi kõhedust, aga see vist normaalne. Olen väga tänulik, et Kaire , kelle käest lambad soetasime, igati abiks on, kui appi hüüan :) Ja U ja A. ka . Olen nii tänulik, saime karjuseposte ja karjuse ja toredad söögikünad, see meile suur abi. Kui nüüd lutitamisega ka hakkama saame. Kuna hetkel on vastav piimasegu tellitud, siis paar päeva peab hakkama saama. Eile ja täna hommikul oli meil veil kitsepiima, täna ja homme peab lehmapiima andma, viimane on muidugi võrreldes lamabapiimaga ikka väga lahja. Aga no on ikka armsad , pisidega jalutame pisut lauda ees. Igatsevad ikka oma ema, aga jah, see on ka elu. Esimene öö on möödas, mõtlesin küll pidevalt, et ega neil külm ei ole. Hommikul pool 7 käisin vaatamas, kõik oli korras. M.-l on palju palju tööd lambaaia paika seadmisega. Loodan väga, et see rõõm, et lambad läheduses nosivad ja ennast näha ja paitada lasevad selle vaeva ka talle tasub. Kuna meil on maja ümber üsna suur ala, siis hetkel saab kahte kohta neile söögikohad teha. Ja sel aastal lasen paljaks süüa ka ühe noorendiku aluse, mis jääb krundi äärde, et sinna tulevikus väike metsaalune taimestik rajada. Usun, et see on päris mõnus lahendus, hetkel seal vana ja heina täis kasvanud puudealune, aga kunagi võiks seal ju kuldkingad tiliseda.....:)
Lõpuks mõned õiekillud ikka ka
sinine kirgaslill Chionodoca luciliae syn. Gigantea
Liilialaste sugukonnast, looduslikult levinud väike-aasia mägedes
Minu esimese aasta võrkiirised Iris reticulata `Harmony`?
külalisega
Iris reticulata kingitud potiga, sort teadmata. Äkki keegi teab?
Ja lõpuks värskuses pakatav murulauk. Juba saab napsata..
Ilm on küll kõle aga päikseline ja ikkagi on jälle imeline värskuse aeg!
Rõõmu ja Rahu!
Tellimine:
Postitused (Atom)