algab, nagu M. ütles. Meie koju on nüüd jõudnud tõesti "uus ehk mesimummide aeg". See tähendab, et oleme alustanud mesilaste pidamisega. Meil on tuttuued kaks pere. M. ise ehitas neile talve jooksul tarud ja valmistas ning soetas muud vajaminevat inventari. Hõisata hetkel ei ole midagi, sest kes mesilasi pidanud teab meist kindlasti veel rohkem, mis see endaga kaasa toob ja kaasa võib tuua. Nii rõõmu kui muret. Loodame, et rõõmu rohkem, aga valmis oleme ka selleks, et kõik ei olene ka meist. Esialgu on ju kõik nö esmakordne ja kindlasti tuleb vigu, aga noh, loodetavasti on need siis õppimiseks. Mina siin seletan, aga tegelikult olen ise vaid nö toetajaliige ja "väike" abistaja. Eks ma tasapisi, loodan, õpin ka rohkem. Mitte, et praegu huvi ei oleks, aga siiani ei ole mul lihtsalt olnud võimalik kõigega end kurssi viia. Seega rõõmustan M. rõõmsa ja innustatud oleku üle ja toetan igal võimalikul moel. Nii, et tere tulemast, meie mesimummid. Toidulaud on kaetud, loodame et maitseb. Lisaks looduslikule haljastustusele, mis meil siin on, oleme sel aastal ka veidi enam valmistunud. Külvatud on mitmes jaos keerispead. Pealegi, sinine on ju alati tore. Loodame, et mesilastele ka meeldib.
Aed on vahepeal üsna isepäi arenenud. Nüüd olen ka mõne päeva rohima pääsenud. Aga no pole viga, nagu ikka tõden, vahel! liigne agarus ei olegi kõige parem. See muidugi ei tähenda, et teine äärmus peaks olema.
Järgnevad pildid on üsna madarateküllased. Hetkel nad ongi ehk kõige kaunimas õitsemishoos, vihm mõjus ka hästi.
Pika kuivaga ei ole olnud vajadust niita, seega mesilastele on söögilaud seetõttu ka loodetavasti rikkalikum. Hetkel õitsevad valge ristik, käbihein, mets-harakputk jm.
Ebajasmiin veel õitseb ja aed on tema imehead lõhna täis.
Naistenõges on ka mesilaste lemmik. Siiani küll meie omad seda veel ei ole, tundub, külastanud, hetkel seal on aga kõiksugu teisi külalisi näha.
Kui enamus pojenge hakkavad lõpetama, siis praegu just on avanud õie tema. Kuidas ja kelle kaudu ta minu aeda jõudis kohalt on mälulünk, aga imekaunis ta on. Kes ta täpselt on, ka ei tea. Meenutab `Coral Sharm`i.
On ka teisi kaunitare. Samuti nime ei tea. Igatsen jätkuvalt ka valget ja õrnroosat pojengi. Ükskord kindlasti leiavad nad meile tee, usun.
Parukapuu on talve hästi vastu pidanud ja varsti hakkab õitsema. Mõnus toon on lehtedel suve algul. Põdrakanep juba õitseb. Söödikud armastavad teda ka, kahjuks.
Roosiringi juures.
Palderjan laieneb jõudsalt. Meile sobib.
Segaseltskonnad. Aktsendiks `Flammendanz`
Vaatasin, et kortslehe õied ja madarad on nii toon-toonis.
Aknaalune segaseltskond.
Aiamaa juures aga veidi teine kooslus.
Ja lõpuks siis meie uus elamurajoon. Tõeliselt mõnus koht, kus (ka kohvitassiga) istumas käia ja elu vaadata.
Rõõmu ja rahu!
