...viiv. Metsikumad aiaosad on ülasevalged ja üksikud kõnnivad ka mujal ringi. Metsikud ses mõttes, et mets on meie õue taga ja metsikus-metsasus, mis sealt meile on valgunud, hägustades piiri, on vägagi teretulnud ja rõõmustav. Mesilastele ülased paraku head ei ole. Aga mis teha, siin nad on. Hingele. Loodame, et ehk leiavad mesilased oma korje pigem hetkel õitsevatelt pajudelt.
Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/
Kuvatud on postitused sildiga ronitaimed. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ronitaimed. Kuva kõik postitused
esmaspäev, mai 01, 2023
Ülaste üürike....
Veidi teisi kevadisi särasilmi ka.
mugul-murtudsüda Dicentra cucullaria
Labels:
aialõhn,
kodu,
lilled,
metsas,
puud-põõsad,
püsikud,
ronitaimed,
rõõmukillud,
samblane,
Sibullilled
kolmapäev, september 02, 2020
Tasapisi sulandumas....
...septembrikuusse. Hingeaeg (minule) on jõudmas. Võin lõputult imetleda küpsenud kõrsi ja õitsenud õisi, samas vaadelda vaikinud õitsemisi ja lõppenud tärkamisi. Rahunemine. Vihmakosutusest on taimed lopsakamaks läinud ja mõned suviselt kuivkiratsenud kohad on mõnusalt kosunud ja peale muru niitmist mõjuvad rohelisel taustal üsna toredana. Aias jätkub rohimist ja (ümber)istutamisi. Metsas on mustikad pohladele teatekepi üle andnud, jäädes ise taustale. Pohli on sel aastal tõesti palju. Imeilus. Mets on säravpunasetäpiline.
Astume siis korraks aeda...
Jaapani ülane.
Kodukontori aknast välja vaadates. Eesti niidutaimestik on mind endasse haaranud.
Hommikusöögile minek
Üks mängumaa osa, millele kosutavad vihmad ja vaikinud päikesekuum on hästi mõjunud. Mõned fragmendid erinevate nurkade alt.
Hõbedaselt
Villane nõianõges on kosunud.
Solist. Teravaõieline kastik.
Vaikinud õitsemised.
Varjualuse juures on siidpööris alustamas. Mängumaa. Oleks vaid aega rohkem mängida.
Rõõmu ja rahu!
Labels:
aialõhn,
lambad,
niidul,
puud-põõsad,
püsikud,
ronitaimed,
rõõmukillud,
samblane
laupäev, juuli 04, 2020
Roos...
...on roos on roos. Teised on teised.
`Louise Odier`, `Iceberg`
Talv oli leebe. Roosid tulid välja üsna tervetena, ainult kevadekülm tegi liiga väikestele uutele lehekestele. Lisaks rooside lõikusele väetasin neid ka pikatoimelise väetisega. Siis algas aga katsumusterohke aeg. Läks kuumaks ja kuivaks. Kastsin ja jälgisin, et iga roos saaks kuival nädalal oma 10 l vett kätte. Algas võitlus kahjuritega. Vahepeal tegi ikka täitsa kurvaks. Eriti palju on meie aias roositirte, neid on veel tülikamad tõrjuda kui lehetäid. Elavad lehe tagaküljel, imevad lehemahla. Kui puutud, hüppavad eemale. Püüdsin hommikuti pritsida rohelise seebi lahusega, aga see oli kergelt hüüdja hääl kõrbes. Roniroosid on neile eriline maiuspala. Vahepeal üritasin nö füüsiliselt neid eemaldada, aga kuna lehti on nii palju, siis jah, kahjuks üsna keeruline. Vaatamata sellele, tundub, et roosid näevad paremad välja kui eelmisel suvel.
Vahepealne kuumus ja kõrbeolukord on asendunud vihmaste päevadega. On näha, kuidas kõik taimed hingavad. Väike ringkäik. Iirised on küll juba lõpetanud ja pojengidki pudisevad.
Tore uustulnuk, keda ammu soovisin. Lumi-piiphein.
Papaver orientale
Jälle üks rõõmustav kohtumine. Vist 4 aastat tagasi ostsin idamagun`Pattys Plum`taime ja siiani ei olnud ta nägu näidanud Oh seda rõõmu, kui lõpuks siis see avanes ja oligi tema!
Keldri juures
Rosa rugosa ´ Alba`
Keerispeatutid
"Mereranna" uustulnukad, laugud. Allium atropurpureum
`Flammentanz`
`Iceberg` , `Therese Bugnet`
`Iceberg`
Roosiõite saatel oleme jõudnud juulikuusse. Maasikad valmivad, köögiviljad kasvavad, aed küpseb. Nüüd tuli vihma ka! Oleme tänulikud.
Rõõmu ja rahu!
Labels:
aialõhn,
püsikud,
ronitaimed,
roosid,
rõõmukillud
kolmapäev, juuli 31, 2019
Astudes...
augusti sumedusse.
Nagu eelmises postituses kirjutasin, tegelen siin niidukijoonistustega, vastavalt kuidas siis tundub ja pilt paistab. Praeguseks on nõlvadel olev niidutaimestik juba osaliselt maha niidetud, kuna kõik oli juba ära õitsenud ja kohati pilt juba korratu.
Oleme ikka kuivas. Paaril päeval on nüüd mõni tilk tulnud, aga jah, senini, alates maist umbes 4-5 päeva on meile vihma antud. Seekord siis selline suvi. Osadele taimedele meeldib, osa kõrbevad ja õitsevad üliruttu ära. Aiatõid saab teha nii kuidas ilm ja aeg lubavad, seega, midagi suuremat kui olemasolevate äraõitsenud õite noppimine pole viimasel ajal teha saanud. Kurke ja suvikõrvitsat tuleb jõudsalt, sibulad on üles võetud. Maasikad ja vaarikad moosiks keedetud, mustikad igapäevaselt laual. Mesilarajoonis on nüüd kahe pere asemel ootamatult kolm. Loodame, et neilgi läheb kenasti.
Tokkroosid on ikka armsad, samas õitsevad ära meeletu kiirusega ja sellesuvine roostesse haigestumine on ka ikka kole. Pea kõik lehed on korjatud, aga nagu ka varem olen kirjutanud, peaks neist aias loobuma, aga no ei raatsi. Huvitav on, et eelmisel aastal, kui oli veel palavam, siis roostet peaaegu et ei olnud ja tookord mõtlesin, et ju see kuum ja kuiv siis sobib. Sel aastal on peaaegu samad tingimused, aga jah, hullem olukord.
Vahele ühest (edasi)arendusest. Nimelt on mul siin üks suur sarapuudealune, mis on veidi varjuline, samas väga kuiv koht. Sõitsime ikka ümber põõsastiku. Mulle aga ei meeldinud ammu teede võrgustik, mis seeläbi tekkis, seega sellest aastast sai see sõiduring kaotatud. Kohe muutuski pilt ja tekkis võimalus kuidagi sarapuu alt liikuda meie "mereranna" motiivi juurde. Sarapuu all olnud kivid sai laiali puistatud ja peale seda see kujutluspilt arenema hakkaski. Hetkel on see mul küll alles peas, aga tasapisi liigun selle teostamise poole.
Nagu eelmises postituses kirjutasin, tegelen siin niidukijoonistustega, vastavalt kuidas siis tundub ja pilt paistab. Praeguseks on nõlvadel olev niidutaimestik juba osaliselt maha niidetud, kuna kõik oli juba ära õitsenud ja kohati pilt juba korratu.
Siin juba tuttav rannamotiiv. Teravaõiene kastik Calamagrostis acutiflora `Karl Foerster`on jälle võimas ja tagasi lõigatud schmidti puju Artemisia schmidtiana `Nana`ja Stelleri puju Artemisia Stelleriana `Silver Brocade` on ka ilusasti taastunud. Kuna tegin seda esimest korda, siis ei teadnud, mida oodata. Nõuanded sain sõpradelt, aalujatelt, ja minu rõõmuks on taimed tõesti taastunud peale talve ja rõõmustavad oma hõbedassinkjate olemistega.
Igatahes täitsa põnev on, ise ka veel täpselt ei tea, kuidas seal see koht areneb, ehk siis kujutlusest reaalseks saab, aga nagu aiasõbrad teavad, teeb see protsessis olemine sisemiselt rõõmu.
`My Joe Ann`
Liiliate õitsemisaeg on ka juba mõnda aega käes. Osa juba äragi õitsenud. Mõned liiliapungad said siin kevadel ka külmakahjustusi ja seetõttu lahti mines on osa õisi olnud ka külmavõetud välimusega.
`Pearl Jessica`
`Corsage`?
Mõned roosid siis ka. `Rapsody in Blue`näitab esimest aastat oma õisi.
`Kimono`
`Mainzer Fastnacht` (lillakam kui pildile jäi)
`Annabel`-id on jälle võrratute õiepallidega. Taustal üks meie "tuhalammas". Nimelt on ühel nende karjamaatükil meie lõkkease(kevadine) ja selle kuumaga on seal olemine nende lemmiktegevus. Huvitav igatahes. Nende endi värv nüüd muidugi ka.
Kaunist suve jätku kõigile.
Ootame vihma!
Rõõmu ja rahu!
Labels:
aialõhn,
lambad,
liiliad,
puud-põõsad,
püsikud,
ronitaimed,
roosid,
rõõmukillud,
Sibullilled
Tellimine:
Postitused (Atom)

























































