Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/
Kuvatud on postitused sildiga lammandus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lammandus. Kuva kõik postitused

pühapäev, mai 01, 2016

Ülaseline...

postitus. Nagu ikka, ka sel kevadel, tuleb see valgetäpiline aeg ja jõuab piltidele. Hinges on heledus ja õhulisus . Ülasevalge ja noore lehe roheline. Seda lihtsalt peab kevadel endasse hingama.



Sel aastal jõuan ikka ja jälle oma pilguga sinna, krundiäärsetesse paikadesse. Sinna, kus sinililled ja nüüd ülased on. Paraku on seal ka igasugu muud võsa ja sodi "enne meid" ajast. Ja siis just kui kaunis kevadine ülasekangas on üle maa laotunud, paistavad kõiksugu muud asjad eriti häirivalt silma. Ei mõtle sammaldunud puuronte, ega kände. Pildile ma seda "muud" ei püüdnud. Ehk jõuab ka sinna ükskord tegutsema.


Oh, ma olen õnnelik, et neid on palju!



See on keldritagune, kus oli varem sirelivõsa, Sinna on kujunenud vahva ülasering.  Mina sekkunud pole, kui siis vaid, et oleme lillede ümbert võsa niitnud. Olen sinna lahti lasknud veel hariliku lillaka lõokannuse. Sain selle T. Tuuliku käest. Sattusime kooli ajal tema aeda just siis kui seal kõik vabad kohad lillad olid. See oli väga eriline vaatepilt. Niimoodi naturaliseerunud. Ma siis küsisin endale ka mõne tuti. Oleks te näinud tema nägu, see oli natuke kõhklev. Kõigepealt küsis ta, et kus ma elan ja selle peale, et ma maal olen, andis. No see vist küll pool naljaga, aga jah, see et lõokannus omatahtsi kõndima läheb, seda võib-olla kõik ei taha. Eriti kui näiteks linnas või asulas elad. Aga meile sobib, kõndigu aga. No väga kiiresti ta pole paljunenud veel, ootan. Kui hoolega vaadata, siis  pildil on veidi neid lillakaid kohti näha. Ja muidu kasvab veel seal sinililli, siniseid ja roosasid. Nemad võiksid ka laieneda.


Sain meie "Shaunidega" ka ühe pildi. Varsti tuleb juuksur. 


Värsket rohelist siis ka. Sarapuu Corylus avellana


Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum


Ja olen rõõmus, et siniliiliaid on meil ka palju. Siniliilia Scilla. Nii tore kui kusagil on sinised laigud.


Kui rohelisest jutt, siis, mäletate rodot, mille ühe inimese aiast "päästsin". Hetkel siis tundub, et kasvab ilusasti. Keegi küll tahab ampse võtta lehtedest, ei teagi, kas need on teod või kes.



harilik karukell `Alba`Pulsatilla vulgaris
Oma emale, tulevaks emadepäevaks!

Jätan tänase postituse rohe-valgeks, ühe väikese sinise hetkega. Lõpupildil on eelmise postituse pisikesest beebimõmmist saanud kaunis karukell. Panin kohe kaks pilti, teisel on veel paremini näha see imearmas karvasus.

Tegemistest ja värvidest siis edaspidi.

Rõõmu ja rahu!

teisipäev, september 29, 2015

Üks sügiselõhnane...

hetk.




















































Suve läbi õitsenud muskus-kassinaeris  Malva moschata














Heinamaa on niidetud








































teravaõiene kastik `Karl Foerster` Calamagrostis x acutiflora  üllatas  oma teisel "meia aia aastal" kõrgusega.














siidpööris Miscanthus  jälle natuke juba suurem. Armas mu meelest.














Natuke söögipoolist ka.














Lobeeliad on ühed rõõmustajad. Jätkan kindlasti ettekasvatamist.














Meil ei ole paekivi, aga on mõni lammaskivi.

Tegelikult on ikka veidi kõige muu kiire sees saanud teha ka. Olen istutanud roose ja üsna mitmeid. Aga neist siis kunagi edaspidi. Kui nüüd koolinädal läbi saab, siis saab lillesibulaid maha hakata panema ja mõned taimed on ka veel potis. Loodan, et jõuab. Ja ei kirjuta ka palju praegu, isegi mitte neist kahest vahvast rähnist, kes meil puutüvedel tantsivad. Kunagi kindlasti, kui mitte neist, siis millestki muust ikka. Ja väljas on võrratu, isegi kui ainult hetke seal saab olla.
Tänuliku meelega.

Rõõmu ja rahu!

laupäev, mai 23, 2015

Päev aias

Möödus tihe koolinädal pealinnas , järjekordne eksam tehtud ja uued ootamas. Peale seda kui pidevalt olen endal "keelanud" aeda minna võtsin nüüd paar päeva seal toimetada. Nii kosutav ja hea ja ehk jaksab siis jälle õppida.
Hommikul panin maha veel mõned kõõgiviljade seemned, nö. teist korda, et ikka jaguks pikamaks ajaks. Näiteks spinatit ja salatit. Siis niitsin ja korjasin võililli sealt kus nad mitte ei peaks olema, veidi ka rohisin. Muidugi igale poole kaugeltki ei jõudnud.
Tegin  siis ka pilte, enne kui tulpide aeg läbi saab.














Mõned tokkroosid tunnevad end sel aastal eriti mõnusalt. Lehed ka veel terved enne iga-aastast röövikute rünnakut. Suudaks siis seda ennetada. Plaanin rohelise seebiga pritsida. Üks punt tulpe ka rohelise sees. `Emblazon`














Vaher tundub jälle palju suurem. Nii toredalt õitseb. Siin pildil on pisut näha ka üht "arendust" Lähemalt järgneval pildil.














Kuna alles kujunevas aias on ju pidevalt vaja toota nö. uudismaad, siis meie oleme nüüd mitu aastat teinud nii:  kevadel papp alla, seejärel muruniidet või siis ka sõnnikut ja nii ta siis kogub kuni sügiseni varandust. Seisab talve ja  kevadel on juba üsna mõnus pinnas. Aiamaal oleme sinna istutanud suvikõrvitsad või kõrvitsad, kes "töötavad" selle poolvalmis maa veel omakorda  mõnusalt läbi. Siin on näha ühte tulevast pikka lillepeenart. Koolinädalal oli hea vahetundides kujunduse ja taimede peale mõelda. Alguse sai see peenramõte sellest, et nii oleks võimalik saada üks pikk rida pojenge ja iiriseid. Nüüd siis leidsin neile ka kaaslased ajaks, kui nende õitsemine läbi. Ju näeb, millal kõigepealt peenar valmib ja kusagilt ka taimi saab. Peenra taga on eelmisel aastal istutatud kolm kirsipuud. Et siis oleks kunagi väike allee. 














Peenar läheb üle looduslikuks heinamaaks. Nii nagu meil viimastel aastatel on olnud. Hetkel kõik veel arenemas ja poolik.














Meie noored puud. Siin on näha maguskirss `Artur`, õunapuu `Kuldrenett` ja pirnipuu ` Pepi`. Viimast näeme sel aastal esimest korda õitsemas. Tore.














Vahele üks umbrohupilt, mis on nö. kogemata tekkinud.  Imetlesin seda kooslust, mis on "kokku pandud", eks ole väga loomulik ja maitsekas?!  Muidugi seal sees paistab ka üks murulauk, see on minu pandud :)














Mõned jooned , keskel värskes rohelises rüüs viirpuu














Veidike lähemalt. Need puuslikud peenras on siis tulevastele lillhernestele. Ja peenraäärtes paistvad tokid on siis nö. koerakaitse.














Nurmenukud oma tsoonis,  saunanurgas

Ja nüüd siis tulbid.


























Varjundid














`Albert Heyn`

























Mõlemal pildil `Antracit`ja `Foxtrot`














Tii-lt saadud














`Purple rein` , ´Queen of Night` `Ronaldo`














`Milka`´Purple Dream``Black Jack`














Tulipa pulchella `Persian Perl`














Tulipa humilis specie `Alba Coerulea`  , alumisel pildil `Odalisque`   
                                                                                                                                   













`Snow Cristal` ja Pink ?  Tii-lt

Nende tulpidega on nii, et püüdsin luua mingeid kooslusi, aga esimesel aastal on mõned sordid pikemad kui teised. Näiteks püüdsin kokku panna tulbid ja nartsissid ja välja tuli siis nii, et tulbid kõrged, nartsissid nende vahel madalad. Ehk järgmisel aastal ei ole see vahe nii suur.














Lõpuks värskete soengutega lambapreilid.

Mõnus päev sai. Toimetada oleks veel küll ja küll ja mõtteid on palju. Homme kui ilma on loodan veel ühe päeva aiatöödel veeta ja siis jälle õppima.

Rõõmu ja rahu!




kolmapäev, oktoober 22, 2014

Soe tee ja kamina...

televiisor.

Ongi käes lõõtsuvate sügistuulte, sahisevate lehtede, kõrvitsapüreesupi, sooja tee ja kaminateleviisori aeg. Nii mõnus ja hingelähedane, et mitte öelda lemmikaeg. Tegelikult on ju kõik meile loodud ajad imelised ja ei hakkakski ühte siis eelistama. Ah, et mis kaminateleviisor. Kuna meie nö. suur tuba on allkorrusel, kus see on ka ühtlasi köök, siis selles ruumis ongi "televiisoriks" kamin. Päris televiisor on vist üleval. Aga seda üldjuhul vaatama ei satu :) Sealt saab tolmu pühkida.
September algas kiirusega - töö ja kool ja muud asjad. Nimelt jõudsin siis lõpuks eesti ehk kõige pikema nimega kooli, kuhu olen soovinud juba väga ammu minna. EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemiasse, õppima teoloogiat, spetsialiseerumisega hingehoiule. Ja nii olengi õuetöödele väga harva saanud. Tasapisi ikka toimetan, M. muidugi abiks raskemates töödes nagu nüüd siis tänu meie määdele laudast suurepärase varanduse väljavedamise ja köögiviljamaale laotamise ja kaevamisega. Tegelikult nii tore, et selline toit maale nüüd olemas on, lisaks lammaste rõõmustavale olemasolule. Igasuguseid lillesibulaid olen ka sel sügisel maha pannud. Küll enda soetatuid ja ema saadetuid. Loodan nii väga, et liiliad, keda mul on siiani mõned üksikud olnud, meil nüüd kodunevad. Ühe "uue" koha algus on ka tehtud, aga sellest kunagi hiljem kui juba midagi näha ka on. See tasapisi kujuneb. Märksõna oleks- romantiline.
Eile sain kätte Tii-lt kätte meie ühistellimuse teel saadud kuldkingade pojad. Oh nii põnev ja tore. Loodan, et neile meil meeldib ja nad talve ikka üle elavad. Ja tore, et keegi meid niimoodi innustab. Aalujad muidugi ongi sellised, pidevalt. Jõua vaid järele kõigele sellele imelisusele!
Rooside ettevalmistamine talveunne jäämiseks on ka kohe algamas. Sellised mõningased sügistegemised siis.
Täna sain ka fotoka ja külmetund sõrmedega õues ühe tiiru tehtud.























Määd tulid ka uudistama....
























Minni oli eriti rõõmus...
























Silm....
























Esimesed lumimarjad...

















































Sügisastrid on sel sügisel ikka mõnuga õitseda jõudnud.

























Lehtede sahin. Tasapisi laienev sarapuualune istutusala saab sel aastal endale kuldkingad. Kõlab pidulikult :)

























Päris tore võiks olla sammaldunud selg ja kuldkingad....
























Ka sel aastal jõudis kivikilbik meil õitsema hakata hilja....

























Taustal lumepalli mõnusaks värvitud lehed....

























Üsna siilid....






































Tasapisi paljuneb ka kooliaiast saadud siidpööris.
























Terve aed võiks pihlakaid täis olla. Sel aastal siis ka meie puud punasetäpiliselt rõõmsad.

























Sama rõõmsasilmsed kibuvitsad....

Ja siis hakkasid sõrmed külmetama. Toas podises aga kõrvitsapüreesupp. Nii, et võimalus sooja saada. Jagan ka retsepti, juhuks kui kellelgi ka kõrvitsaid või suvikõrvitsaid nagu meil, lademetes.


























Kõrvitsa(suvikõrvitsa) püreesupp
Koguseid muuda vastavalt pere suurusele.

Vaja läheb: (minul on pott umbes 2,5l )

1 suvikõrvits(suurem) või kõrvitsat
2-3 küünt küüslauku
2-4 toorest kartulit
1 puljongikuubik või valmis puljong
vesi
sool
250 suitsujuustu(sulatatud juust, kohvikoor)
tosta või sepik või sai- kuubikuteks
natuke õli, kuubikute praadimiseks

Valmistamine:
Suvikõrvits või kõrvits koorida, tükeldada suurteks tükkideks 3/4 poti ulatuses.
Küüslauk tükeldada
Kartulid tükeldada
Vett lisada olenevalt nii palju kui paksu suppi soovitakse. Mina panen nii, et köögiviljad on 3/4 kaetud.
Keeda ja vajadusel lisa soola. Kui valmis, siis lisa soovi kohaselt kas suitsujuustu või hoopis sulatatud juustu või kohvikoort.
Mikserda saumiksriga ühtlaseks.
Valmista saiakuubikud.
Selleks kuumuta pannil õli ja kuumuta kiirelt kuubikud. Sega ja jälgi et läheksid krõbedaks. Serveeri supp ja lisa kuubikud.
Lähene loominguliselt, kõik on lubatud. :)

Nii, ja hakkaski soojem!

Selle söögijutu peale jagan veel ühe toreda rõõmukillu. Eks ma ikka ju vahel käin külastamas ka teiste blogisid. Ja kuna mulle meeldib köögis kaminateleviisori vaatamise kõrval ka toitudega toimetada, siis üks blogi mida külastan on Mari- Liisi http://www.siitnurgastjasealtnurgast.ee/.  Kord tutvustas ta oma vastilmunud raamatut "Pinikule!" ja samas sai osaleda ka selle loosimisel. Ma ei ole just sage erinevates loosimistes osaleja, aga kuna raamat tundus armas ja isuäratavate retseptidega, siis kommenteerisin paari reaga postitust. Ja unustasin. Alles tükk aega hiljem tuli meelde vaadata ja oma rõõmuks leidsin enda nime raamatusaajate hulgas. Tore oli veel ka see, et ma ei olnudki hiljaks jäänud ja raamat saigi minu omaks. Imetore ja aitäh Mari-Liisile!

























Nii et sõbrad, tulge, lähme piknikule! Retsepte igasse aastaaega!



























Laternad valgustamas sügisesi hetki....

Rõõmu ja rahu!