Tuhandete...

õite minikooslus. Aimdus....

Ehk kuidas ma proovin tasapisi aeda lilletäpiliseks maalida. Ja mõtlen, et kuidas näeks välja kui neid oleks tuhandeid....krookuseid, siniliiliaid: siniseid ja valgeid, kirgaslilli erinevaid värve, pushkiiniaid jpm. Ei, ma ei taha üldse ahne olla, aga võib ju kujutlustega mängida. See oleks siis kevadine lilletäpiline pilt, mille järel vallutaks aia meelespead, nartsissid, tulbid jpt. Lisaks muidugi sinililled ja ülased ja nurmenukud, mis meil siin juba ringi kõnnivad. Seejärel avaneks järgmine pilt, peategelasteks... jne jne. Oh ma ikka armastan seda vabameelset vabakäelist kujunemist. Ja imeline, millised kunstitarbed on meie käsutusse usaldatud!

Puschkinia libanotica `Alba`

Valge pushkiinia mängimas vabadel hetkedel orhideed.

Juba eelmistes postitustes mainisin, et sügisel poetasin mõningaid sibulaid (kunagistest tuhandetest) õunapuude alla ja sarapuu juurde. Olen rõõmus, ongi lillelisem. Muidugi pildi peale neid kõiki haarata ma kahjuks ei oska, pealegi osad hakkavad lõpetama, teised alustavad. Aga jah, päris vahva on. Loodan, et see pilt aastatega kujuneb edasi. See oli ka õige tegu, et sügisel suurema hulga lehti ära riisusin, kevadeks jäi õrn ülekäimine, et ei vigastaks tulijaid. Ja ka selleks, et õrnad tulijad muidu peituksid liiga lehtedesse. Nii oli ka nende "metsaste" kohtadega. Ka seal sain sel aastal veidi riisutud, et ikka ülipaks lehekiht lilli päris ära ei peidaks. 

Tänane postitus on pühendatud veelkord armsatele krookustele, kes nüüd enamus peagi ikka hakkavad ka lõpetama. Mitte küll õnneks igal pool,  tore, et mõned alles kusagil ärkavad. 

Puschkinia Libanotica

Chionodoxa

Samal ajal peenras paljunevad kirgaslilled 

Ka roosad.

Ka sarapuu lähedal on veidi täpilisem.

harilik koerahammas Erythronium dens-canis

Koerahambad alustavad.

...ja alustavad ka tulbid (nimi tuleb hiljem)

On sadanud, aga sooja eriti ei ole antud. Täna ehk oli esimene tõeliselt päikseline ja soe päev. Ootame järgmisi avanejaid. Vaikselt muutub, pontsakad pungad puudel-põõsastel juba õrnalt rohetavad. Jalutuskäikudel Bertaga avastasime, et rästikud on juba oma lemmikkohtadele tulnud ja peesitavad. Mulle samas tekitavad ikka kõhedust, ei teagi miks. Mingeid valusaid kokkupuuteid pole ju olnud. 

M. oli täna nii tubli ja tegi lammaste toa puhtaks. Saime jälle väärtuslikku toitu taimedele. Tahaks juba rohkem toimetada, aga tuleb veel oodata. Kui on selleks aeg.

Lõpuks, meie shaunid jälle ootamas juuksurit ja tervitamas teid. Kohtumiseni!

Rõõmu ja rahu!

Kosutav...

vihm käis öösel üle õue. Olin just enamuse peenraid saanud puhtaks teha ja isegi roose jõudnud toita. Täitsa sobis - sadu viimistles konarusi ja värsket koristamisjärgsust. Eks seda talvevarju siin jagub, roheluseni läheb veel aega. Aga oli ju ka alles öösiti ja hommikuti päris krõbe. Eile muutus siis pisut soojemaks. Isegi krookused avanevad nii vaevaliselt, tulbid on päris vaikselt veel.

Mõtteid on, aiateemalisi, aga hetkel olen ikka veel kooliradadel. Seega pean end tagasi hoidma. Teen vaid hädavajalikku. Mõned kevadised ärkamised siis piltidena, põhiliselt krookuseid.

Sarapuu juures murus (samblas)

Nimed lisan kui olen oma märkmed üles leidnud. 

Peenravahelisel teel

Õunapuude all

Crocus Chrysanthus `Prins Claus`

Esimesed õunapuu alt. Puschkinia libanotica

Puschkinia libanotica `Alba`

Siis käisin rododendrone üle vaatamas. Neile kujuneb koduks väike metsatukk. Kõik kolm on meile tulnud, ostnud pole ühtegi. Tundub, et on kodunemas. Väetasin, loodan, et lähevad ka õitsema.

Selle metsatukakesega on ka mõtteid, esialgu korrastada, veidi harvendada. Sinililled on seal mõnusasti paljunenud ja üldse üks mõnusalt "vähe metsane" koht. 

Rodo oma särava rohelusega, ümbrus ärkamas....

Siin on uueke, sügisel istutatud.(Tii-lt)

Siin on näha (kui hoolega vaadata) kõik kolm. Kunagi ehk paistab paremini kui saab  rohkem korrastatud.

Teise nurga alt ka. Jäävad nad siis varjualuse taha.

Lõpuks mõned sinililled ka.

Ülasteaeg on algamas. Taimed ärkavad ja õues on nii mõnus. Haned on siin lähedal põldudel sookured välja vahetanud . Suured seltskonnad on saabunud  ja oh seda seletamist. Toas on lobeeliad pikeeritud ja kosuvad. Väikestviisi ikka saab ka õue-ja aiaaega tunda . Kosutav õppimise vahele.

Rõõmu ja rahu!

Evangeelium...

....rõõmusõnum kõigile. Nii rikkaile kui vaeseile. ".....Ta sillaks sai lõhangu üle, maa taevast võib puudutada!"  Usu läbi on kõikile avatud taevatee! Milline arm ja lootus.

Kristus on üles tõusnud! Christ is risen! 

Surm on neelatud võidusse! 1Kr15:54

Õnnistatud Ülestõusmispühi!

Rõõmu ja rahu ülevalt!

Avab...

silmi. Aed siis.

Kuigi meie aia avanemised on vist üsna hilised - viimane lumigi alles läks, on märgata juba ka mõningaid värvilaike. Nii tore on see muutumine. See, kuidas vaikselt iga päevaga ümberringi rohelisemaks muutub ja õitsema puhkeb. Peenrad, mis on juba saanud puhtaks, hingavad vabanenult ja kohe hakkavad uued ninad päikese poole sirutuma. Roosid on nii ja naa talve üle elanud. On palju neid, kelle on pidanud üsna maani lõikama, aga on ka neid, kes on üsna puutumata jäänud. Hetkel ongi jätkuvalt palju koristamist ja korrastuslõikamist. Õunapuid lõikas M. juba mõni aeg tagasi. See on hea, sest kuna panin õunapuude alla murusse lillesibulaid, siis saavad need seal nüüd rahulikult õitsema hakata, ilma et keegi peaks peale astuma. Ootan neid juba, käin ikka ninasid piilumas ja neid on juba. Lihtsalt meil siin võtab aega. Isegi vanemad lumeroosid on alles pisikesed. See-eest üks uueke, Tii-lt saadud, peaks olema must lumeroos,  on esmakordselt oma nägu näidanud. Elab ta sarapuu aluses.

must lumeroos Helleborus Niger

Ka meie aia mõned märtsikellukestest on sinna, sarapuu alla, kogunenud...

...ja on sättinud end turvaliste kivide kõrvale.

...nagu seda teevad ka võrkiirised ja krookused, kes tasapisi silmi avavad....

võrkiiris Iris reticulata 

Mõned varajased krookused on lahti ka suures peenras ja said särama hakata kui olin nad talvekoormast vabastanud. 

Ka keldri juures jõudsin pisut korrastada. Lavendlid, roosid ja iisop said lõigatud. Mõned krookusetäpid on sealgi.

Täna loodan pikeerida lobeeliad ja jõuda veel aeda korrastama. Vahepeal käime Bertaga põldude vahel jalutamas ja sookurgede tasakaalukaid kõndimisi vaatamas. Sinililled hakkavad avanema. Kõik hingab mõnusalt uue hooga. Uut hingamist kõigile!

Rõõmu ja rahu!