Mailõpukleit...

on, nagu piltidel näha võib, sel aastal roosades-lillades toonides. Vaatamata troopilisele kuumusele jagub sekka ka säravrohelist. Lisades mahedatoonilisusse veidi sära.

Alustavad naistenõgesed. Nepeta

Kurekellad Aquilegia on jõudsalt paljunenud ja muudavad kleidi kohati täpiliseks.

Rohelisega.

Tsiililt saadud lamav floks  Phlox x procumbens 

Tiilt saadud kurereha `Ballerina` Geranium cinereum

Rohelisega.

iiris `Velvet Carpet` Muhedikult

Sekka mõned sitsid-satsid.

Taluaia  "kohustuslik".

Läbi...

Uued soengud.

Kuslapuu Lonicera on kodunenud majanurgas. Täitsa ronib juba.

Õhtused  toonid.

Väga kuiv on. Aiamaad hakkasime juba kastma. Multsisin maasikaid niidetud rohuga, hetkel tundub, et neile meeldib. Võililled hakkavad õnneks lõpetama ja kollasetäpiline vahetub vaikselt valgega. Olen istutanud jälle paar roosi. Murel ` Meelika` sai ka uus ostetud, sest olnud nooruke puu läks eelmisel suvel millegipärast välja. Põhjus selgus nüüd. Kas hiired või vesirotid olid mulla aluse koore ära närinud. Kurb. Väga loodan, et uus jääb ellu. Roosid hakkavad tasapisi juba õitsema, kõik areneb hetkel kiirelt. Meil siin ikka päris kõrb. Väga palju kahjuks jälle aias toimetada ei saa, selle õppeaasta viimane sess ja eksamid tulemas. 

Ah jaa, pojengid on kohe alustamas.

Rõõmu ja rahu!

Meelespeaõrn...

puudutus aias. Oh, neid ei ole kunagi ju liiga palju. Kas mulle tundub, aga sel aastal tulevad nad kuidagi rohkem esile. Ja leian neid sealt, kus nagu enne poleks näinud. See ju ainult rõõmustav. Enamik tulpe on nüüd juba lahti, mõned lõpetanud, mõned veel alustavad. Kahjuks osa tulpe sel aastal ei näitagi oma nägu. Ja üldse pean mõtisklema kuidas nendega toimida peale õitsemist. Ei ole siiani väga korralik ülesvõtja olnud, aga näen, et seda on vaja.

Ühed varajasemad õitsejad. Tulipa  `Concerto`

Tulipa humilis `Helene`

Mõned õied olid kevadel veidi külma poolt näpistatud.

Tulipa humilis `Persian Pearl`

`Helene`

Soolo

Duett. Neljandikult saadud. `Jackpot`

Kvartett

Need on küll teistsugused kui paki järgi. Samas olen rahul, päris tore värv.

Kaunis soololaulja. `Dream Touch` Olen saanud üsna palju tulbisibulaid Tii-lt ja Neljandikult. Aitäh!

Ja valge on ikka valge. Imeline ja puhas.

Samal ajal roosiringi juures. 

Üllatuslaik keldri taga

Keldri taga müüri ääres paljunevad jõudsalt nartsissid.

`Angelique`. Armsad.

Seltskond.

Lõpetuseks veidi õhulisust.

Kui õunapuud alustavad, siis kreek ja kirsid juba õitsevad 

Kirsid on küll veel väikesed, aga rõõmustvad oma õiteripsmetega

`Arthur`

Eile istutasin roose , toitsin maasikaid ja vaatasin meelespäid. Tõden suure rõõmuga, et pea kõik taimed, kes on esialgu olnud peale talve kadunud, ärkavad tasapisi. Kuidas neil edaspidi läheb, see selgub suve jooksul. Aias on imehea olla. Olen tänulik.

Rõõmu ja rahu!

Üks ring....

ja selle juures olev kulgemine.

Nimetan seda oma mõtetes roosiringiks. See ei tähenda, et seal ainult roosid kasvama saaks. Taimede sees võiks üks istumiskoht olla, olen mõelnud. Vaatlemisel tundus, et see võiks kujuneda sinna, kus juba oli roose ja samas ka vabapidamisel karikakrad ja looduslik taimestik. Kuna kõik pole valmis, siis näis kuidas edasi kulgeb.

Algas nii kunagi aastate eest.

Eelmise suve mõõtmine ja kaevamine.

Ümberolev taimestik paraku laieneb vastavalt sellele kuidas mul aega on. Hetkel olen saanud istutada sinna näiteks mitmeid kellukaid. Seal on ka roosid, liiliad. Soov on, et ring oleks ümbritsetud lopsaka taimestikuga, Seetõttu istutasin ringi äärde ka põõsaid. Deutsia ja kolkvitsia, kes peale esimest talve on ka elus, mis on suur rõõm.

Lume alt välja tulles.

Praegu leiab sealt tulpe.

Kui juba tulbid pildile tulid, siis veel mõned. Ülejäänud järgmises postituses.

Lähevad nõlvast üles

Ise sellist nägu.

Ja siis jälle alla.

Lõpuks meenutus hetk tagasi olnud värskest rohelisest.

Praeguseks on rohi üsna kõrgeks kasvanud  ja võililled ja nurmenukud on vallutanud rahuliku rohelise. Lõpuks tuli ka mingil määral vihma. Maa oli juba kivikõva ja janus. 

Rõõmu ja rahu!

Ülaseline...

postitus. Nagu ikka, ka sel kevadel, tuleb see valgetäpiline aeg ja jõuab piltidele. Hinges on heledus ja õhulisus . Ülasevalge ja noore lehe roheline. Seda lihtsalt peab kevadel endasse hingama.

Sel aastal jõuan ikka ja jälle oma pilguga sinna, krundiäärsetesse paikadesse. Sinna, kus sinililled ja nüüd ülased on. Paraku on seal ka igasugu muud võsa ja sodi "enne meid" ajast. Ja siis just kui kaunis kevadine ülasekangas on üle maa laotunud, paistavad kõiksugu muud asjad eriti häirivalt silma. Ei mõtle sammaldunud puuronte, ega kände. Pildile ma seda "muud" ei püüdnud. Ehk jõuab ka sinna ükskord tegutsema.

Oh, ma olen õnnelik, et neid on palju!

See on keldritagune, kus oli varem sirelivõsa, Sinna on kujunenud vahva ülasering.  Mina sekkunud pole, kui siis vaid, et oleme lillede ümbert võsa niitnud. Olen sinna lahti lasknud veel hariliku lillaka lõokannuse. Sain selle T. Tuuliku käest. Sattusime kooli ajal tema aeda just siis kui seal kõik vabad kohad lillad olid. See oli väga eriline vaatepilt. Niimoodi naturaliseerunud. Ma siis küsisin endale ka mõne tuti. Oleks te näinud tema nägu, see oli natuke kõhklev. Kõigepealt küsis ta, et kus ma elan ja selle peale, et ma maal olen, andis. No see vist küll pool naljaga, aga jah, see et lõokannus omatahtsi kõndima läheb, seda võib-olla kõik ei taha. Eriti kui näiteks linnas või asulas elad. Aga meile sobib, kõndigu aga. No väga kiiresti ta pole paljunenud veel, ootan. Kui hoolega vaadata, siis  pildil on veidi neid lillakaid kohti näha. Ja muidu kasvab veel seal sinililli, siniseid ja roosasid. Nemad võiksid ka laieneda.

Sain meie "Shaunidega" ka ühe pildi. Varsti tuleb juuksur. 

Värsket rohelist siis ka. Sarapuu Corylus avellana

Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum

Ja olen rõõmus, et siniliiliaid on meil ka palju. Siniliilia Scilla. Nii tore kui kusagil on sinised laigud.

Kui rohelisest jutt, siis, mäletate rodot, mille ühe inimese aiast "päästsin". Hetkel siis tundub, et kasvab ilusasti. Keegi küll tahab ampse võtta lehtedest, ei teagi, kas need on teod või kes.

harilik karukell `Alba`Pulsatilla vulgaris

Oma emale, tulevaks emadepäevaks!

Jätan tänase postituse rohe-valgeks, ühe väikese sinise hetkega. Lõpupildil on eelmise postituse pisikesest beebimõmmist saanud kaunis karukell. Panin kohe kaks pilti, teisel on veel paremini näha see imearmas karvasus.

Tegemistest ja värvidest siis edaspidi.

Rõõmu ja rahu!