Aeddaaliad.
Selle roosa ostsin kevadel poest. Pildi ja tegeliku õievärvi vahe on olemas. Samas peab selleks valmis olema, eriti sel teel ostetud taime puhul. Aga las ta olla, pole viga.
Kui eelmise õievärv erines ütleme siis pisut(loe: pisut rohkem) pakil olevast, siis sellist värvi lille ei ostnud ma küll kohe kindlasti. Aga las temagi olla, lihtsalt ehk oleksin ta teadnud kellegi teise naabrusesse istutada kui praegu. Ju näeb, kas elavad talve üle, siis saab asukohta ju muuta.
See on huvitav taim, iga tema õis on omamoodi.
Siin tumepunase kraega.
Siin üleni roosa.
Ja variatsioone on veel. Kusjuures sel aastal on põhitoon roosa, mis mulle ka väga meeldib ja lisandub siis tumepunane erinevas koguses.
aed-leeklill ehk aedfloks Phlox paniculata
On ka meie aias juba mõned sordid. Kui ma sageli imetlen erinevaid taimi ja kõike seda rikkust, mis on olemas, siis oma aeda leiavad esialgu küll tee mõned. Ei tahaks öelda, et just täpselt siia sobivad, siis arvaksin end kõike teadvat, tundvat, aga midagi ikkagi on, miks mõned taimed jäävad imeteldavateks teistes paikades, õuedes. Ja seal on neid tore kohata.
Pilves ilmaga tehtud pilt.
Kui tihti suveti floksid vaevlevad jahukaste käes, siis sel aastal seda ei ole.
Olen soovinud väikest värvide segunemist, siin on näha algus...
See floksivärv on muidu üsna intensiivne ja ei saa öelda, et see mulle nii hingelähedane oleks.
Aga ju olulisem leida neid kaaslasi kellega koos ta olla ja hästi tunda võiks. On veel leidmisemaa.
Meie aeda on ta tulnud mu lapsepõlvekodust.
Sel pildil on ta ümber harilik raudrohi, kelle sugulasi sel aastal on väga mõnusalt ringi jalutamas meie peenardes ja küll on rõõmsad taimed. Pikaealised- mõnusalt ühtepidi õrnad, teisalt tugevad. Ja tore, et õitsevad sügise poole mineku teel.
Siin on ta sättinud ennast maja juurde roniroosi kõrvale. Taamal jaapani enelas `Froebelii`
Üks külaline vaatas valge raudrohu mõjul, et põõsas olla nagu punane raudrohi. Nojah õisikud veidi ehk kaugelt sarnased..
Üks tore üheksavägine. Õpetaja käest saadud. Olla rootsimaalt.
Õied on suuremad ja õitseb rikkalikumalt kui meie looduslik.
Mõned üheaastased rõõmustajad ka.
Suur mungalill ehk kress Tropaeolum majus
kress koos petuuniaga Petunia x hybrida
sultan-lemmalts ehk virk-liisu Impatiens walleriana koos petuuniaga.
Esimest aastat ta mul on ja väga armas.
Maitsetaimede seltskond, küll juba üsna õitsval moel.
Sügiseti on see meil mõnes kohas moes.
Aga metsas on imeline, kanarbikulõhnaline lilla maailm koos punaste pohlaträpsudega. Ehk jõuan ka fotokas kaasas sinna.....
Ps. meil täna küll sajab pea kogu aeg....
Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/
neljapäev, august 23, 2012
neljapäev, august 16, 2012
esmaspäev, august 13, 2012
Augusti algul...
Hemerocallis . Päevaliiliate lad. keelne nimi tuleb kahest kreeka keelsest sõnast " hemera"- päev, " callos" - ilu
Päevaliiliate kasvatamine sai alguse Aasias, (Hiinas). Esimene mainimine väidetavalt 2697 eKr . Kasvatati nii ilu-kui ravimtaimena. 16.saj.alguseks jõudsid ka Euroopasse. C. Linnee
paigutas nad algul liilialiste sugukonda. 1985.a. aga paigutatakse päevaliilialiste sugukonda. (K.Uurman)
Kõik päevaliiliad on mulle aeda tulnud kahjuks ilma nimedeta. Neti abil olen püüdnud neile nimesid leida. Ega ikka hästi leia ja päris täpselt ikka ei tea, sest pildi kaudu tuvastada on ikka teine kui elusana näha. Kahjuks.
Selline hästi "puhassügavkollane" õievärv.
aed-päevaliilia H. hybridum
`Aten`?
H. hyb.
`Black Prince?
ruuge päevaliilia H. fulva
või hoopis H.hyb.`Rajah´?
H.hyb. `Frans Hals`?
H.hyb. `Apricot Beauty`?
Üks mu lemmikuid oma värviga.
H. hyb. `Catherine Woodbury`?
Aias on üks paik just päevaliiliatele, aga kuna seal on üsna tihkelt savine maa, siis komposti lisamine on kohe väga vajalik. Osa sellest saingi kevadel tehtud ja mõjus. Kohe näha, et taimedel on parem. Aga seda saab edasi teha. Plaanis on seda ala ka veidi laiendada. Lisaks päevaliiliatele on seal veidike lavendlit ja jälle mu "lemmikuid" ,kaeralilli.
Kui mõne päevaliiliatuti aga suurde peenrasse panen, siis seal on ju nö. vaba liikumine taimedel ja suvel selgub siis, et jah, ruumi on vähe ja vahel jäävad siis need päevaliiliatutid teiste lillede varju. Eriti Catherine tahaks privaatset paika. Arvatavasti leian talle selle. Mõte on juba olemas.
Mõned aia vaated ka.
Majanurk. Eespool on siis kividega kaetud ala kuhu kunagi sai istutatud mõned põõsad. Sel aastal jätsin meelega esiplaanil jaapani enela maha lõikamata. Lõikasin, aga vähem kui muidu ja mulle meeldis, on teine ikka üsna lopsakas ja mitte nii "vormis". Vanake põõsasmaran on ka sel aastal väga õisi täis ja rõõmustab oma päikesesilmadega.
Mõtlesin, et raudrohi võiks sinna kivide vahele oma elu elama asuda, mõni juba isegi on kolinud. Ka mõni sõrmkübaralill näitas sel suvel seal oma nägu. Päris tore. Samas kivktaimlaks ei tahaks seda kohta arendada, pigem võiks jääda kivid ja taimed.
Kevadel kaevasin oma sirgjoonelise peenra kulgevaks. Algul oli üsna kummaline, sest enamik taimi olid algse joone järgi. Nüüd aga on näha, et esiplaanil, ehk siis kulgemise sees on uued tulijad, loodetavasti ka jääjad. Esiplaanil neemeesiad, siis kipslille(1.a) ja kosmoseid, mis nüüd alles hakkavad lahti minema. Oh kuidas ma ootan juba, et kosmoseid on nii palju, et nad ennast ise jälle ja jälle külvaksid. Siiani seda veel pole, ehk leiavad ikka tee meie aeda. Oleksin rõõmus.
Sauna juures. Sinine käoking Aconitum napellus piilumas.
"Sügise poole lilli" edaspidi.....
On pliidi juures seismise aeg. Kukeseeneaeg. Ehitamise juures olemise aeg. Tööl käimise aeg. Samas ikka jätkuaeg "näpudmullas".
Päevaliiliate kasvatamine sai alguse Aasias, (Hiinas). Esimene mainimine väidetavalt 2697 eKr . Kasvatati nii ilu-kui ravimtaimena. 16.saj.alguseks jõudsid ka Euroopasse. C. Linnee
paigutas nad algul liilialiste sugukonda. 1985.a. aga paigutatakse päevaliilialiste sugukonda. (K.Uurman)
Kõik päevaliiliad on mulle aeda tulnud kahjuks ilma nimedeta. Neti abil olen püüdnud neile nimesid leida. Ega ikka hästi leia ja päris täpselt ikka ei tea, sest pildi kaudu tuvastada on ikka teine kui elusana näha. Kahjuks.
Selline hästi "puhassügavkollane" õievärv.
aed-päevaliilia H. hybridum
`Aten`?
H. hyb.
`Black Prince?
ruuge päevaliilia H. fulva
või hoopis H.hyb.`Rajah´?
H.hyb. `Frans Hals`?
H.hyb. `Apricot Beauty`?
Üks mu lemmikuid oma värviga.
H. hyb. `Catherine Woodbury`?
Aias on üks paik just päevaliiliatele, aga kuna seal on üsna tihkelt savine maa, siis komposti lisamine on kohe väga vajalik. Osa sellest saingi kevadel tehtud ja mõjus. Kohe näha, et taimedel on parem. Aga seda saab edasi teha. Plaanis on seda ala ka veidi laiendada. Lisaks päevaliiliatele on seal veidike lavendlit ja jälle mu "lemmikuid" ,kaeralilli.
Kui mõne päevaliiliatuti aga suurde peenrasse panen, siis seal on ju nö. vaba liikumine taimedel ja suvel selgub siis, et jah, ruumi on vähe ja vahel jäävad siis need päevaliiliatutid teiste lillede varju. Eriti Catherine tahaks privaatset paika. Arvatavasti leian talle selle. Mõte on juba olemas.
Mõned aia vaated ka.
Majanurk. Eespool on siis kividega kaetud ala kuhu kunagi sai istutatud mõned põõsad. Sel aastal jätsin meelega esiplaanil jaapani enela maha lõikamata. Lõikasin, aga vähem kui muidu ja mulle meeldis, on teine ikka üsna lopsakas ja mitte nii "vormis". Vanake põõsasmaran on ka sel aastal väga õisi täis ja rõõmustab oma päikesesilmadega.
Mõtlesin, et raudrohi võiks sinna kivide vahele oma elu elama asuda, mõni juba isegi on kolinud. Ka mõni sõrmkübaralill näitas sel suvel seal oma nägu. Päris tore. Samas kivktaimlaks ei tahaks seda kohta arendada, pigem võiks jääda kivid ja taimed.
Kevadel kaevasin oma sirgjoonelise peenra kulgevaks. Algul oli üsna kummaline, sest enamik taimi olid algse joone järgi. Nüüd aga on näha, et esiplaanil, ehk siis kulgemise sees on uued tulijad, loodetavasti ka jääjad. Esiplaanil neemeesiad, siis kipslille(1.a) ja kosmoseid, mis nüüd alles hakkavad lahti minema. Oh kuidas ma ootan juba, et kosmoseid on nii palju, et nad ennast ise jälle ja jälle külvaksid. Siiani seda veel pole, ehk leiavad ikka tee meie aeda. Oleksin rõõmus.
Sauna juures. Sinine käoking Aconitum napellus piilumas.
"Sügise poole lilli" edaspidi.....
On pliidi juures seismise aeg. Kukeseeneaeg. Ehitamise juures olemise aeg. Tööl käimise aeg. Samas ikka jätkuaeg "näpudmullas".
teisipäev, august 07, 2012
Niidult ja aiast
Lubatud niidupildid.
Ikka päris mitmed kellukalised on sel aastal meid oma kohaloluga rõõmustanud. Ja tõesti, põnev aeg on olnud. Nii mõnigi lilleline ilmutab end seal kus ei osanud oodata.
nurmnelk Dianthus deltoides
Üldjoontes olen ikka rahul, et kevadest alates osa maad siis niitmata jätsin. Ka ilma lillekooslusteta kohad on kohati loomulikud. Mõtlema peab selle üle, et mõnes kohas on pinnas rammusam ja seal kipub hein lamanduma. Aga olen oma eksperimendiga rahul ja järgmisel aastal vaatab kuidas siis, aga jätkan seda katsetamist kindlasti kuna imelisi lillelisi on nüüd meie aias , sest nad lihtsalt on olemas, seal kusagil....
Liblikate ja putuklaste sõpradest ka.
Buddleia `Black Knight`
Kahekesi.
Vahva vaadata üleni õietolmuseid mumme maiustamas
Seda värvi tokkroosi on mul hetkel vaid üks taim, aga loodan, et eelmisel sügisel võetud ja kevadel külvatud seemnetest tulnud taimedest mõni ka elujõuliseks saab. Värv on hästi armas.
Värviline.
Liatris ja rukkilill
Mustikad ja vaarikad on pideval korjamisel. Uued külvid päevkorral.
Vaatlemise aeg on ka.
Ikka päris mitmed kellukalised on sel aastal meid oma kohaloluga rõõmustanud. Ja tõesti, põnev aeg on olnud. Nii mõnigi lilleline ilmutab end seal kus ei osanud oodata.
nurmnelk Dianthus deltoides
Üldjoontes olen ikka rahul, et kevadest alates osa maad siis niitmata jätsin. Ka ilma lillekooslusteta kohad on kohati loomulikud. Mõtlema peab selle üle, et mõnes kohas on pinnas rammusam ja seal kipub hein lamanduma. Aga olen oma eksperimendiga rahul ja järgmisel aastal vaatab kuidas siis, aga jätkan seda katsetamist kindlasti kuna imelisi lillelisi on nüüd meie aias , sest nad lihtsalt on olemas, seal kusagil....
Liblikate ja putuklaste sõpradest ka.
Buddleia `Black Knight`
Kahekesi.
Vahva vaadata üleni õietolmuseid mumme maiustamas
Seda värvi tokkroosi on mul hetkel vaid üks taim, aga loodan, et eelmisel sügisel võetud ja kevadel külvatud seemnetest tulnud taimedest mõni ka elujõuliseks saab. Värv on hästi armas.
Värviline.
Liatris ja rukkilill
Mustikad ja vaarikad on pideval korjamisel. Uued külvid päevkorral.
Vaatlemise aeg on ka.
Tellimine:
Postitused (Atom)