Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

Neljapäev, juuni 23, 2016

Õrna ja pehmet....

lõhna on aed täis. On ebajasmiiniaeg. Ja roosid avanevad. Meie aed on ühtaegu vana ja noor. Armastan parkides, näiteks Suuremõisa pargis, vanu põõsaid, puid. Neid veidi välja veninud, ehk ka pisut alt laasunud. Natuke metsikult omasoodu kasvanuid. Eks ma seetõttu ei noorenda ka meil siin mõnda vana kuslapuud. Ebajasmiinid on mul alles aeda toodud ja hetkel on üks, see kõige paremini kasvama hakanud, selline nooruslik ja värskeilmeline. Muidugi see ka tore aeg. Sel aastal on ta väga õisi täis ja see lõhn! Nad muudavad aia olemust pehmemaks, olen vaadanud. Ja praegugi leidsin, et neid peaks saama meil siin veel olema, erinevates kohtades.





Pojengid on ka alles noored, mõnel põõsal esimesed õied. Enamik nimetud, kellegi käest saadud. Aga see, et mina nende nime kahjuks ei tea, ei tee neid vähem väärtuslikeks.


Paeonia Lactiflora `Monsieur Jules Elie`

Tema on küll nimeline. Kunagi poest üsna väikese juurikatükina ostetud. Läks hästi kasvama, isegi ümber olen teda kolinud. Hetkel on ta nii võimas, et tugi jäi tema rasketele õitele madalaks. Järgmisel aastal tuleb midagi kõrgemat välja mõelda. Siin kaks väiksemat õit .


Jälle nimetud. 


kurereha Geranium ? ja hall nelk ?

Keldri juures tegin kevadel natuke ümberkorraldusi. Istutasin põõsasmaranate asemele roose. Praegu nad veel välja ei paista. Tegelikult on kõik kujunemisjärgus. Aed tervikuna. Jälgin taimede omavahelisi koosolemisi ja vahel jõuan ka toimetama. Kas ehk nüüd on kool selleks aastaks peaaegu läbi?! Ja saab.....rohima ja istutama. Oi mul on uusi taimi, neist edaspidi.


Lavendel valmistub õitsema hakkamiseks.


Meie noor ebajasmiin


muskus-kassinaeris alustab



Pehme kortsleht on vallutamas peenraid. Tasapisi vähendan, jagan ära, kui vähegi saab.


Tokkroosid on praegu üllatavalt normaalsete lehtedega. Tegin, nagu ühes maalehe õpetuses oli, et korjasin sügisel kõik roostesed lehed ära. Selle just olnud palavuse ja kuiva või ma ei tea mille tõttu ei ole siiani ka röövikuid olnud, kes  kevadeti aplalt lehti tavaliselt söönud on. Muidugi rooste lööb tavaliselt kesksuvel välja. Aga praegu siis nii. Tegelikult sai siia peenrasse üsna palju peenraroose-antiikroose istutatud, aga nemad on praegu alles väikesed, seetõttu muu "mets" paistab pigem rohkem silma. Härjasilmad valmistuvad ka õitsema hakkama. Samuti türgi liiliad.



`Flammendanz`rõõmustab oma säravate õitega. On ka juba arenenud suuremaks. Eelmisel aastal istutatud punane aktsenttaim. 


Ja muidugi sõrmkubarad. Valge on ikka valge.


Läbi värava....


Kibuvitsu on ka veel vähe , aga küll nad siia jõuavad. Armsad õrnad õied. Üsna kiiresti õitseb ära, aga korraks puudutab õrnalt aeda.


Ja meil on täna ikka lõke ka.


Rõõmu ja rahu!

Neljapäev, juuni 09, 2016

Kurekellade saatel...

iiriste õitsemisse on meie aed jõudnud. Kuna aega ei ole pikalt  õppimisest eemal olla, siis lisan pildikillud. Viimati kirjutasin, et pojengid hakkavad õitsema. Nojah, varajane punane on tõesti alustanud, aga ka mitte igas kohas. Teised kasvavad hetkel pikkusesse, et siis ühel hetkel silmad avada. Aga sinna läheb veel aega. Jätkuvalt on kuiv. Korra siin isegi midagi sadas, aga see küll ei kastnud. Kahjuks. Seetõttu paljud taimed, nagu näiteks ka öölill, õitsevad üsna ruttu läbi.


öölill Hesperis matronalis. Sooviks valget ka saada, veel pole temani ulatunud.


Seni imetlen longus põisrohtu, kes on vallutanud nõlva.


Iirised on avanenud.





Samal ajal aia teises nurgas omasoodu arenemine.


kurereha?  geranium  on üsna laiali valgunud juba.



 Kurekellad ka. Eks nad vaikselt hakkavad juba lõpetama.


harilik kurekell oma varjunditega. Valget võiks ka olla.



Lõpetuseks järjekordselt mõned lammaskivid.

Rõõmu ja rahu!