Valgus

Jõuluöö mahedas hinguses

kuuvalgus katuste kohal.

Tunned – tähtede silmad su südamel.

Jõuluöö sumedas vaikuses

küünlatulede valgus su silmades.

Sõnatu rahu.

Vaikuse valgus.

Jõuluöö külmas harduses

langevad tähed.

Akendes süttivad tuled –

Valguse sünd pimeduse tunnil. (V. I. Lige)

Olgu rõõm Su teedel ja rahu Su hinge sees ja et ümbritseks Sind.....Armastusering! (M. Vardja)

Rõõmu ja rahu , teile, armsad sõbrad ja teie kallitele!

Et jääks kuskile...

värav, kodu mis ootab veel....

Peale seda kui pildid olid tehtud, hakkas sees helisema see laul-  mäletan, et kunagi puudutas - natuke nukker, samas soe ja väärtusi kandev...

Allnõlva sarapikus siristab põõsalind,
pilvede imelikus, ülalt tunnistab sind.
Aeg läheb üle nõlva- minek ja vastuvõtt.
Kivi polegi kõva, lõhmus kõneleb tõtt.

Viimane lehm oli Tsilla, viimane koer oli krants.
Jalad ees üle silla, enne Iida siis Ants.
Keda veel katus varjad, mida veel pühid, luud?
Kellele küpsete marjad, lõksute kangaspuud,
Lõksute kangaspuud?

Aeg läheb üle kõige, aeg lükkab seinad koost.
Jääb vaid üks rähnihõige, pistriku kiljatus soost.
Lööb kuskil vasar lokku, kõigel on kõigega seos.
Et me jääksime kokku, lõhnav maarjahein peos.

Et jääks kuskile talu, jääks üks kindel paik
Tee ja sild ja palu, kanarbik vaikus ja vaik.
Et jääks kuskile värav- kodu mis ootab veel
neid kes kaua on ära, neid kes kaua on teel.
Neid kes kaua on teel./Kaplinski/

Rõõmu ja rahu!

Üks aken eile, Kassari kabelis, teine täna Mänspäel.
Raam ja sisu, sisu ka väljaspool....

See võrratu rahu

See võrratu rahu,
kui sõrmed on niiskes mullas;
kõik kohad on pihlaka
heledat naeru täis.
Üks varjatud rada,
kust alati keegi võib tulla,
et jagada rõõmu ja lootust
ja hetki, mis hinge jäid.-  L.Tabur

...kui hingetiivad
sirutuvad
võid lennata
unistustesse
ja tunda
nende
täitumise tunnet
ja siis
tagasi tulles
ehk
teadki teed....

Helgust ja rõõmu uue aasta päevadesse! Olemise kergust!

Rahulikku ja mõnusat advendiaega!

Vabaks raputatult
päikesest valgustet`
kõndimas
enesetundmise teel...

Head teed ja olemist!

Roos on roos on roos...on...

Taevalaul(Väiksele Printsile)D.Kareva

Taevas tähti nagu kõrbes liiva,
ajus kujutlusi, unes und.
Taevas endaga võib kaasa viia,
kes on vaatamisse unustund.

Inimene vajab imevähe
selleks, et ta hingel hakkaks soe.
Kes on ära tundnud ühe tähe,
taevast sõbrasõnumine loeb.

Armast pole arvutada vaja-
ta ei kordu ega korrutu.
Ainukene terve eluaja
r o o s on r o o s on r o o s
on võrratu.

Kui tasapisi
avame
eneses uksi
ja valgustet`
rohkem ja rohkem
saab süda..
Mis paneb
meid
siis sulguma
jälle ja
kes
valgust
katki teha
suudaks...

...vastused valivad aega ja kohta

nad kerged

just siis

kui

tunned tõelõhna...