Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

neljapäev, mai 28, 2020

Meelespeaõrnalt...

maikuust juunisse.

Mul on nii hea meel, et meelespead paljunevad üsna hästi ja kõnnivad ka aias omatahtsi ringi, muutes aiaolemust õrnemaks. Meile sellised lilled, kes ringi kõnnivad, tundub, et sobivad. Samas meeldib mulle see ka, kui mõni üksiküritaja kusagile on peatuma jäänud, andes äkitselt enda teadmata mingi aktsendi olemasolevasse. Justkui üks ootamatu, kuid rõõmustav kohtumine kellegagi, keda varem ei ole kohanud ja kes jätab oma jälje, tõmmates korraks tähelepanu endale. Samas sobides ümbritsevaga ja  moodustades teistega koosluse. Tänastel piltidel on ka mõned sellised kohtumised. 

Hetkel on kõik, nii aias kui metsas, veel õrnroheline, aga juba muutumas nö lopsakamaks. Ühel päeval tulnud vihmasabin andis siin selleks kohe tõuke. Peale mida on jälle olnud väga kuiv ja soe. Just enne seda vihmasabinat panin maha porgandi, kaalika, aed-piparrohu prooviks, isegi mõned kartulid. Korralikku kartulimaad me rajanud ei ole, seega on seegi rõõm, kui veidike oma kasvatatut maitsta saab. Sibulad, kurgid, kõrvits ja suvikõrvitsad ootavad veel oma aega. 

Aiatöödest. Rohida on jätkuvalt palju, seega nokitsemist jätkub. Ka taimekahjureid kahjuks, kelle eemalehoidmisega tegeleda.


Uus kooslus.



`La Belle Epoque`


`Bell Song`


`Tresamble`


Üks tulp, keda olen aeda soovinud, on `La Belle Epoque`. Tal on huvitav värv ja erineva valgusega paistab ka erinev. Selline nüansirikas. Olen mina siis püüdnud neid soetada. Eks ma olen kasutanud antud võimalusi ja ostnud ühest ja teisest kohast ja tulemus: üleval ja all piltidel on nö sama tulp. Samas ülevaolev on sarnasem. alumine hoopis teisetooniline, samas ka muidugi huvitav. Ka ei tea ma kuidas nad edaspidi käituvad. Proovin nad suvel üles võtta, aga kas järgmine aasta ka õnnestub neid  õitsema saada ei tea, sest nende uute sortide ja nende soovide ja kasvutingimustega olen veel kohanemas. Sama kehtib ka nartsisside kohta.



Üks kohtumine. `Uncle Tom`?


Saxifraga 

Sarapuudealuse olen tahtnud pigem rohe-valgeks jätta. Mõningaste värviliste läbiastujatega. Kivirik on alati kaunis. Küll tema padi kipub mul seest pruuniks minema, aga õnneks ta lubab kohendamist. Püüan edasi talle sobivaid tingimusi leida ja võimaldada.


Pulmonaria officinalis

Kopsurohi on ka tore. Mul on neid  hetkel vaid üks, valgete õitega. Ehk jõuab teisigi meile siia milllagi. Seni rõõmustame muidugi tema üle.

  
Siin näha siis meelespeade rändamisi, on nemad alles poolelioleva haljastusega peenardesse kolinud. 


Aktsent(id)


Nurmenukkudele on see kevad kuidagi eiti meeldinud. Nüüd on lisandunud ka meelespead nende seltskonda. 


`Anquelique´ tulbid on minu ühed hingelilled. Aga sellega on tegemist ja nuputamist ka, et nö sordiehtsaid, ehk õrnroosasid tulpe oma aias pidada. Olen neidki ühest ja teisest kohast saanud soetada ja osa on õrnroosad, osa küll õiekujult sarnased, aga hoopis tugevamatoonilised. Mitte, et need ilusad ei ole, aga jah, teatud koosluses meeldiks mulle just need õrnemad.





Poeedinartsissid on ikka võrratud lõhnajad, lisaks ilule.


Aktsentõied (vana hea punane)


Roheline seltskond valge mets-harakputkega ja väikese tulbilillaga.


Õrn, õrn, habras õrn.....

Rõõmu ja rahu!


reede, mai 15, 2020

Valgus....

...., mai heleroheline valgus on valgunud üle maa. Korraks on kõik hõrk ja õrn, andes siis maad suvesoojale lopsakusele. Taas aeg lubada endal seda kogeda ja lasta sel hetkel minna. Mureliõite filigraan, maikuine looduse ärksus. See hõng.
      Looduslähedases aias, teadaolevalt, on oma võlud ja "valud". Kuidas hoida oma käsi loomulikul nii õrnalt, et ära ei lõhu. Samas vajadusel kohendada ja korrastada nii palju kui vaja, et taimedel oleks hea - et oleks OLEMINE olemises üle pingutamata ja liigse püüdmiseta muuta - et oleks aega vaadelda ja aega lasta oleval olla.
    "Valu", sest vahel tekib endas, vaadates rajatavat, lisatavat, pooleliolevat, mingi kurbus. Nõudlikus enda ja tegemiste või (mitte)jõudmiste suhtes. Siis jälle kaob. Inimene ikkagi.
       Teekond. Piiritlematu piiritletus. Aias ja elus. Usaldus.


Krookused ja pushkiiniad on õunapuude all asendunud kobarhütsintidega, tasapisi alustavad meelespead.


Muscari `Mount Hood` (vist)


Muscari `Album`


Nurmenukkudele sobib, kui neid liiga vara maha ei niideta.  


Nartsisse ei ole meil palju, tasapisi tuleb juurde. Õunapuude alt said ära võetud marjapõõsad ja kohe on avaram.



Laialivalguvad üleminekud rajatavatesse ehk pooleliolevatesse peenardesse.


 Rohelus, nagu pildilt näha. Vana pärn ja selle all olev taimestik. Jõudsin enne tärkamisi siit koristada. Metslauk, kes siin kasvab, tunneb seejärel ennast üsna hästi. Lisaks naat ja selle ees iirised. Selline seltskond hetkel. Vaatamata naadi umbrohustaatusele, kelle õisi alati imetlen. Jälgin.


Joonistused peenramaal. Pooleliolevad rajamised ja haljastumised.


Peenrajooned.


Hetk rohelust, enne silmade avamist. 


Värvilaigud



Pulsatilla `Alba`


Tulipa clusiana  `Lady Jane`


Mõned portreepildid



Sarapuude all. Kaliforinia koerahammas  Erythronium californicum `White Beauty"


Mugul murtudsüda Dicentra cucullaria 


Nartsiss `Pink Pride`


Peenrajooned. Murel `Arthur`.



Lõpetuseks teeäärne, mis on hetkel nurmenukkude poolt kaunistatud. Sekka mõned nartsissid.



Aiatöödest on praegu käsil eelkõige istutusalade rajamised ja rohimised, taimede ümber istutamised. 
Lõputu mängumaa.

Olge terved
Rõõmu ja rahu!