Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

laupäev, juuni 08, 2019

Kurekellade...

helisemine  ülikuumuses.

Nagu avalauses peegeldub, on vabalt levivad kurekellad vallutanud aia ja tunnevad ennast üsna hästi. Kuumus ja kuivus tegelikult on ikka väga suured, sest sadanud ei ole üldse. Kastame, nii kuidas saame. Osa taimi, näitkes tokkroosid, on väga lopsakad, kuigi alumised lehed kolletavad. Roosid lähevad juba õitsema. Kõik areneb ülikiirelt. Järgmisel nädalal loodetavasti läheb veidigi jahedamaks. Aiatöid ei ole ka väga hea teha nii palavaga. Istutada tahaks uusi taimi, aga hetkel peab selle tegevuse ikka edasi lükkama.

Järgnevalt helikatkeid tänaõhtusest aiast....



Aed-iirised ka alustavad. Tundub, et see kuumus neile meeldib.








Maja äärde istutatud kukekannus on sel aastal visanud kõrgust. Näis, kuidas tal edaspidi läheb.


Hariliku kurekella variatsioonid on toredad. Aga tundub, et pean neil hakkama silma peal hoidma, et nad nüüd ka väga domineerima ei hakkaks. Üsna jõulised on ja levivad hästi.


Harilik lodjapuu Viburnum opulus  `Roseum` on ju armas küll, aga taas mõtlen, et peaks ta ehk mujale "komandeerima". Nimelt ei suuda ma ennetada seda meeletut kahjurite rünnakut iga aasta tema lehtedele ja nii kahju on seda "kaost"vaadata. Osaliselt suudan midagi päästa, pritsides ja kaugelt vaadates polegi nagu viga, aga lähedal olles on vaatepilt kurb. Kui kellelgi oleks hea nõuanne, mida teha, et seda vältida. Mulle meeldib, kui selle koha peal on üks väiksemat sorti nö soolopuu - või põõsas. Olen mõtisklenud asendada ta näiteks hariliku kikkapuuga või kellegi teisega. Hetkel on see mõtlemisekoht.


Allium  on toredasti paljunenud.
Ootame vihma.

Rõõmu ja rahu!



reede, mai 17, 2019

Rohkem kui...

...100 nurmenukku õitseb. Muidu on kuiv, ikka väga kuiv. Sadanud ei ole. Kastame, nii kuidas saame. Toimetamistest nii palju, et enamus köögivilju on maas, sibul veel mitte. Põhitegevuseks on hetkel istutusalade hooldus ja rajamine korraga. Daaliad panin ka täna maha, lootuses, et enam öökülma ei tule, et saaksid vaikselt kasvama hakata. Soetasin mõned uued ka, huviga ootan, kui nad õitsema hakkavad. Lillherneid külvasin üsna rohkesti.
                Õunapuude õitsemisaeg on algamas.. Hea on kodus. 


Ülased on lõpetanud. Aed on kollasetäpiline.  



Vaade mesilarajoonile.


Õhtuvalguses


Õunapuude all on jälle pilt veidi muutunud. Kobarhüatsindid. Küll nad on toredad. Samuti poeedinartsissid. Tulbid ja meelespead alustavad. Neid ehk siis järgmises postituses.




Maja ääres olevad tulbid hakkavad varsti lõpetama, mujal alles alustavad. Tore muidugi, et kauemaks neid jagub ja ega neid liiga palju meil ka ei ole. Nagu ka nartsisse. Tasapisi nad meile jõuavad. Neid ehk ka siis järgnevas postituses.


`Pinocchio`


Sarapuu all lõpetavad koerahambad. Erythronium


...ja mugulmurtudsüda Dicentra cucullaria
Postituse lõpuks ka üks uueke, kelle üle saab ainult rõõmustada. 


jaapani priimula  Primula Japonica `Alba `

Rõõmu ja rahu!

pühapäev, mai 05, 2019

Hõrk...

roheline aeg on, kui parajasti lund ei saja. Alles ta küll meie õuest lahkus. aga..... Tuttavad ikka küsisid, et kas teil on nüüd ka lumi läinud. Ülejäänud saar oli ammu juba lumevaba. Läkski, aga paar päeva nüüd sadas taas rahet ja märga lund ja korraks olid peenrad ka valged. Nii palju tegi see kurja, et mõned taimed murdis ära, kahjuks. Külma on ka viimastel päevadel olnud, öösiti lausa 5 kraadi. Õnneks viljapuud veel ei õitse, on meil siin kõik ju hilisem. Vihma ootasime aga küll väga. Ühe korra kastsime ka juba kriitilisi kohti, sest kuivus oli ikka üsna suur. Muld tolmas ja taimed hakkasid norgu vajuma, Nüüd tõesti sadas ja peale seda on kohe kõik rohelisem.
     Just see hõrkroheline aeg on mulle südamelähedane. Veel natuke ja juba on kõik muutunud ja kirevus suurem. Aga praegu, ülaste õitsemise ajal, on ta selline eriline. Viimaste õitsemiseaeg on sel aastal kuidagi lühem olnud. Eks said kõigepelt kuumust lagipähe ja siis rahe ja lume otsa. Muutlik mai. Natuke neid veel ikka on ka. Aga nurmenukud ja piibelehed on juba stardijoonel valmis.
    Tegemistest ka. Eelmises postituses mainisin, et kaevan siin peenraääri. Üks peenar sai esmakordselt nö joonitud, see oli meil ajapikku rajatud meetodil, millest olen ka juba mitmed korrad siin kirjutanud. Meie moodi uudismaa rajamise meetodil- papp alla ja muruhake ja vahel ka sõnnik peale ja siis järgmisel kevadel kõrvits või suvikõrvits otsa. Nii tuleb väga mõnus ja kohev maa. Vähemalt mõneks ajaks. Veidi õnnetu olen küll, tõdedes, et võin ju teha taimele koheva ja toitu täis pesa, aga paraku on meie maa nii savine ja kivine, et mõne aja pärast on jälle muld raske ja tihke. Eks siis toidame jälle ja kobestame, aga jah, taimi välja ei kaeva pidevalt.


Shaunid. Juuksuris veel käimata. Aga  õues on ikka mõnus. Taustal meie "hekk" hiirekõvades.


Jätkupilt eelmisele. Berta jälgib  ja vahel ka korraldab, kui tihti lambad maha võivad istuda. Tema taga meie juba mitte väike vaher rohetamas. 


Erinevate taimede ärkamine tekitab mitmekesise roheluse. Enne õisi.


Üks kujundkaevamise pilt ka. Tegevus veel pooleli.


Tagapool siis näha, kuhu kujund on tulemas. Sealne peenar oli siiani hooldamata, kuigi, nagu meie aias ikka, on siiani võinud mõne tegematajätmise ka selle taha poetada, et seal on looduslik niidukooslus. Mis tegelikult ongi väga armas. Nii see ka seal oli. Kuna jäi aga peenra sisse, siis oli veidi keerukas korras hoida ümbritsevat. Seega tuligi mõte tekitada niidumotiiv peenra keskele, aga siis teadliku kujundina. Ju näeb kuidas kokkukõlama hakkab. Pealegi ei jaksa ma nagunii kõike seda maad ära kaevata.  Uuele peenraalale läksid juba näiteks tokkroositaimed.


Siin aga uus joonitud peenar ja olemasolevate ääred üle käidud. Pean ütlema, et olgugi, et olen teadlik ja veidi ka kokku puutunud aia planeerimisega, siis meie aias kujuneb kõik niimoodi tasapisi. Lohutav on, et üks mu endine õppejõud, kui tema aias käisin, vastas ka kui küsiti, et kuidas ta planeeris, et ei olegi planeerinud. Muidugi, seda pean küll ütlema, et kui mingi uus joon või kujund või vabakulgemine tekib, siis mõtlen ja vaatan seda ikka üsna kaua aega oma vaimusilmas ja püüan haarata ka tervikut. See pole muidugi vabandus, aga lihtsalt nii on siiani olnud. 


Õunapuude all on uued tulijad krookused välja vahetanud. Sel aastal õitsesid väga kiirelt ära pushkiiniad.


Hetkel siis priimulad, varajased nartsissid.


Ülased. Sel sügisel jõudsin õunapuudealuse ära riisuda. Lisaks sai ka välja võetud kaks vana põõsast. Ülastele, tundub, et muutus meeldis, igatahes on neid juba praegu rohkem.


`Cum laude`


`Cum laude`


Õhtused toonid


Kiired ja jooned


Uusrajoonis on ka tänu sellele, et eelmisel suvel sai korrastatud ja kevadel ära riisutud, hetkehaljastus just ülastega. Mesilassipsikud on aga tragid.

Nagu algul kirjutasin, see õrnroheline aeg ei kesta kaua. Kirevus on teel! Selle tõestuseks ka paar tulpidega pilti.



Rõõmu ja rahu!







kolmapäev, aprill 17, 2019

Krookuste...

lõppvaatus, tundub, on alanud. Viimased soojad päevad küpsetavad üsna korralikult. Juba on neile seltsiks ilmunud ka pushkiiniad ja tsillad. 


`Pickwick`



`Pickwick`


`Jeanne D`arc`


Eelmisel aastal õunapuude alla ja sarapuu juurde murusse/samblasse  torgatud krookused on talve ilusasti üle elanud ja isegi paljunenud. Pildile tervikpilti ei suuda püüda. Aga rõõmustanud on nad küll, nii meid kui mesilasi.




Eelmisel suvel sain juurde lumi-ja märtsikellukesi. Torkasin neid igale poole.


Sammal on ikka armas. 


Lõpuks ka üks noor lumeroos.

Hetkel põhitegevuseks on peenraäärte läbi kaevamine ja üldse aia korrastamine. Seda tegevust ikka jagub. Roosid on ka tänaseks lõigatud.

Rõõmu ja rahu!

reede, aprill 05, 2019

Rahurännakul...

käisime, selgus, tütrega märtsi viimasel reedel. Ilus ilm viis meid Kassari - Orjaku ringile. Sattusime vaikusesse, ärkamisse, värvumisse, rahusse.


Tammteel Kassarisse






rabahaned? läbirändel


Kohalikud


Vaateid Orjaku linnuvaatlustornist.




Rõõmu ja rahu!