Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

laupäev, juuli 14, 2018

Roos on roos...

ja muid mustreid juulikuisest aiast.
         Olen nüüd jõudnud aeda rohkem. Kõike veel "üle käinud" pole, aga ühtteist siiski jõudnud korrastada. Suure õhinaga sain selja veidi haigeks, seega pean praegu paraku veidi pausi pidama.        
         Rõõmustav kohtumine. Mandrile, järjekordsele aalujate kokkutulekule, mina taas ei saanud, seetõttu olen eriti tänulik, et Tii ja A. ja Tiia siia jõudsid, ehk siis meil oli nagu minikokkutulek. Sai meie paljus isekulgevat aeda vaadeldud ja niisama vesteldud - oli tore aeg koos sõpradega ja oluline, et oli aega! Mitmed uued taimekesed jõudsid ka siia ja ootavad maha istutamist. Suur tänu saatjatele!
          Kuum ja kuiv periood on. Ühest küljest hea, eriti kui mesilastele mõelda. Pärnad läksid õitsema - oh seda lõhna ja suminat, mis siin on. Sel aastal õitsevad isegi väiksemadki, kes polegi siiani seda teinud. Pärnapuid on siin tõesti rohkesti, kuna elame ju pooleldi metsas. Osa neist on hiiglased ja osa siis isekülvist kasvama jäänud. Mitu päeva jälgisime, et kas meie mesilassipsikud (nad meil sellised tiibulised) ka pärnade poolt kaetud toidulauale jõuavad. Algul tundus, et no pole neid seal, siis, oh seda rõõmu, nägime, et nüüd on nad selle avastanud. Lisaks on nad leidnud ka keerispead, keda me nende tarbeks külvasime. 


harilik keerispea Phacelia tanacetifolia, metssalvei Salvia nemorosa


Armas õis.


Mesilastele meeldivad mustrid. Ka minu üks lemmikkooslusi. Ahtalehine põdrakanep Chamaenerion angustifolium, harilik angervaks Filipendula ulmaria

 
Mustrid roosidega. `Fairy` aed-liivatee ja lavendliga. Viimast ei ole meil veel liiga palju. Saan isekülvi ka ikka veidi ja samuti on olnud võimalik Neljandlikult mõned taimed lapsendada. Aitäh!



Järgnevalt lihtõielised roosid. `Sweet Pretty`.


`Jaqueline Du Pre`


`Sally Holmes`


Ka mustrisse peidetuna.


`Coral Dawn`. 


`Munstead Wood`oma sametiste õitega.


Eelmisel aastal ema toodud `Julia Renaissance`on hästi armsa ja lopsaka õiega. Valgus ei olnud just kõige parem pildistamiseks.


`Queens Palace`õrn toon.


Üsna eaka roosi `Kimono`õied on ka armsad. Õnneks on roos ikka elus, vaatamata ähvardustele mõnel kevadel. 


Vahelduseks jälle mõned mustrid.


Rõngaslillega.


Kukekannused mustris. Neist edaspidi.


Seemnepakist tulnud kellukad. Tookord ei teanud, kes kasvama hakkavad, nüüd vajavad ümberpaigutamist, et roosid roosiringis ikka  välja ka paistaks.


Hommikune aknaalune.


Hiljem. Näha on, et juba on alustanud tokkroosid. 



Niidutaimed küpsevad väga kiirelt, madar juba vaikselt lõpetab. Küll aga on õnneks teisi, kes ka alustavad. Kõrrelised on samas üsna küpsed. Vihma võiks muidugi ka, no eriti hea oleks öösel, tulla. Tegelikult on peenrad ikka väga kuivad. Liiliad  alustavad. Toimetada on palju ja loodetavasti varsti jälle saan seda teha.

Rõõmu ja rahu!



pühapäev, juuni 24, 2018

Uus aeg...

algab, nagu M. ütles. Meie koju on nüüd jõudnud tõesti "uus ehk mesimummide aeg". See tähendab, et oleme alustanud mesilaste pidamisega. Meil on tuttuued kaks pere. M. ise ehitas neile talve jooksul tarud ja valmistas ning soetas muud vajaminevat inventari. Hõisata hetkel ei ole midagi, sest kes mesilasi pidanud teab meist kindlasti veel rohkem, mis see endaga kaasa toob ja kaasa võib tuua. Nii rõõmu kui muret. Loodame, et rõõmu rohkem, aga valmis oleme ka selleks, et kõik ei olene ka meist. Esialgu on ju kõik nö esmakordne ja kindlasti tuleb vigu, aga noh, loodetavasti on need siis õppimiseks. Mina siin seletan, aga tegelikult olen ise vaid nö toetajaliige ja "väike" abistaja. Eks ma tasapisi, loodan, õpin ka rohkem. Mitte, et praegu huvi ei oleks, aga siiani ei ole mul lihtsalt olnud võimalik kõigega end kurssi viia. Seega rõõmustan M. rõõmsa ja innustatud oleku üle ja toetan igal võimalikul moel. Nii, et tere tulemast, meie mesimummid. Toidulaud on kaetud, loodame et maitseb. Lisaks looduslikule haljastustusele, mis meil siin on, oleme sel aastal ka veidi enam valmistunud. Külvatud on mitmes jaos keerispead. Pealegi, sinine on ju alati tore. Loodame, et mesilastele ka meeldib. 
         Aed on vahepeal üsna isepäi arenenud. Nüüd olen ka mõne päeva rohima pääsenud. Aga no pole viga, nagu ikka tõden, vahel! liigne agarus ei olegi kõige parem. See muidugi ei tähenda, et teine äärmus peaks olema. 


Järgnevad pildid on üsna madarateküllased. Hetkel nad ongi ehk kõige kaunimas õitsemishoos, vihm mõjus ka hästi.






Pika kuivaga ei ole olnud vajadust niita, seega mesilastele on söögilaud seetõttu ka  loodetavasti rikkalikum. Hetkel õitsevad valge ristik, käbihein, mets-harakputk jm.


Ebajasmiin veel õitseb ja aed on tema imehead lõhna täis.


Naistenõges on ka mesilaste lemmik. Siiani küll meie omad seda veel ei ole, tundub, külastanud, hetkel seal on aga kõiksugu teisi külalisi näha.


Kui enamus pojenge hakkavad lõpetama, siis praegu just on avanud õie tema. Kuidas ja kelle kaudu ta minu aeda jõudis kohalt on mälulünk, aga imekaunis ta on. Kes ta täpselt on, ka ei tea. Meenutab `Coral Sharm`i.


On ka teisi kaunitare. Samuti nime ei tea. Igatsen jätkuvalt ka valget ja õrnroosat pojengi. Ükskord kindlasti leiavad nad meile tee, usun.


Parukapuu on talve hästi vastu pidanud ja varsti hakkab õitsema. Mõnus toon on lehtedel suve algul. Põdrakanep juba õitseb. Söödikud armastavad teda ka, kahjuks.


Roosiringi juures.


Palderjan laieneb jõudsalt. Meile sobib.


Segaseltskonnad. Aktsendiks `Flammendanz`

 

Vaatasin, et kortslehe õied ja madarad on nii toon-toonis.


Aknaalune segaseltskond. 


Aiamaa juures aga veidi teine kooslus. 







Ja lõpuks siis meie uus elamurajoon. Tõeliselt mõnus koht, kus (ka kohvitassiga) istumas käia ja elu vaadata.

Rõõmu ja rahu!

esmaspäev, juuni 18, 2018

Vihmavaba....

aiaelu. Tõesti, üks kord kahe kuu jooksul on korralikult mõne tunni sadanud. Sellist aega nagu praegu ei mäleta. Kõik küpseb ja valmib ja hääbub kiirelt. Seoses mais-juunis olnud tiheda töö- ja õppimisgraafikuga ei jõudnud ma aias toimuvaga kuidagi "sammu pidada". Eks märkasin ikka, kes õitsemas, aga kõik muutus väga kiiresti. Vaatamata põuast ja ajapuudusest mõjutatud aia kolekohtadele on õnneks ka teistsuguseid. 


Tore kurereha Geranium x magnificum, lavendel alustamas, hall nelk ja teised.


Lodjapuu (Lumepall) Viburnum opulus `Roseum` on juba ära õitsenud. Siin meenutus. Igal kevadel on võitlus söödikutega, kes tema magusaid ja pehmeid lehti ja võrseid aplalt hävitada püüavad. 


faasseni naistenõges nepeta x faassenii `Walkers Low`

Istutusalades on meie aiale kohane kohati isetekkeline kooslus.


Aediiris iris x germanica


Koos kurekellade ja taustal oleva idamagunaga.


Kurekellade kulgemine. Aquilegia.


`Ghitta renaissance`

Roosid on alustanud. Ka türgi liilia Lilium martagon ja muskus-kassinaeris õitsevad.


Sõrmkübarad. Digitalis.


Aediiris Iris x germanica


`Heidi Klum`. 


`Louis Odier`


`Comte de Chambord`


Aias on ka uusi "aksessuaare". See siin küll üsna praktilise tähendusega. Meie aiale kohaselt oleme puidust "lisandid "vitrioliga üle teinud, et nad kiirelt "vanaks" läheksid. Siin vananemine juba käib. Kuna aga muutumine toimub veega kokku puutudes, siis ootame vihma, et protsess jätkuks. Lõpuks mõned hetked kiirelt küpsevatest niidukooslustest.





Juunikuu on toonud mitmed muutused. Lõpetasin kooli, olles nüüd nö diplomiga hingehoidja. Loomulikult tähendab see ühe tee algust, mitte kohale jõudmist. Olen südamest tänulik, sest kool kus õppisin, on nii kallihinnaline ja väärtuslik, et sõnu selle kirjeldamiseks pole. Loodan, et ta püsib kaua.  Teine muutus puudutab igapäevatööd. Loodan astuda teisele rajale. Rõõmu on palju ja rohkem veel seda, mille eest tänulik olla.

Rõõmu ja rahu!