Pihlamarjakeed...

palistavad õue. Imeline kingitus sel aastal. Isegi need pihlakad on marjades, kellelt varem pole neid näha saanud. Nii palju lapselikku rõõmu teevad nad küll.

Käisin, nagu piltidelt näha võib, tiiru õues. Täna on üle hulga aja vaba päev, töölt, samas ei ole ka kodus seda vaba aega palju. On vaja uueks nädalaks ettevalmistusi teha, seega aiaaega paraku ikka pole. Jalutan aegajalt sealt läbi, vaatan hinge pihlamarjadest ja teistest rõõmu täis ja hakkan aga jälle tööle. Hinge aastaaeg on algamas!

Pihlakaid ei ole kunagi ju liiga palju. Tema, pildil, kasvab teeääres müüri kõrval. Kunagi sai harvendatud seal ja nüüd ta siis särab.

Esiplaanil kurdlehine roos oma punapõseliste viljadega.

Pisut lähemalt ka. Armsad marjad.

Siin siis keldri juures kasvav juba üsna vana pihlakas. 

Marju on teisigi. Lumimari.

Ja veidi värve. Metsviinapuult.

Üks tore puju. Artemisia

Tasapisi laieneb. Teda võiks aias kindlasti rohkem olla.

Sarapuu all on toone. 

Sain suve algul Kristiine aiandist ühe väikese fuksiapoja.  Armsad õied on.

Ja nagu näha, siis mu ettekasvatatud lobeeliatited on valgumas üle äärte. Aega võtab, aga lõpuks kui hoo sisse saavad, siis on imetoredad.

Nende liiliate `Casablanca`õitsemaminek võttis ka väga kaua aega. Aga lõpuks siiski. Muidugi, nagu sel aastal, väga madalad. Samas õied on korralikud. 

Traditsioonline vaade läbi värava. `Paul Farges`on tänuväärselt kaua õitsenud. Ja `Annabelle`id on ka veel võrratult lopsakad.

Vaade teiselt poolt. Läbi ängelheina. Kolisin neid sel aastal ja kõik läksid ilusasti õitsema ka. Ja tundub, et ka koht meeldib rohkem. /aitäh Tii-le ja Neljandikule/

Ja lõpuks paar vaadet. Selline huvitav valguskiirte mäng sai pildile.

Korjame siis neid rõõme endasse, mida meile kingitakse.

Rõõmu ja rahu!

Sügiskildudest kee...

on maailm.  Killud soojad, sumedad, sügavad. Puudutavad ja hingele head. Osa neist puulehtedena laotatud meie jalge alla, et oleks pehmem. Ainult vaikne sahin reedab, et nad seal on. Kõik on sügavam, säravad kilked on sulanud ühtlaseks hingestatud meloodiaks. Sügistormid lisavad avarust ja kõlavust.

Sügisastrid on jõudnud oma õied avada.

Lõhnav gladiool ,G. callianthus Marais, selle aasta meeldiv uustulnuk.

Peotäis roosi `Aspirin`

Viimane `John Cabot` õis.

Veel tutvustamata Tii-lt saadud `Liisi` Imeline õis.

Uueke. `Munstead Wood`. 

Viimane `Coral Dawn`õis.

Kikkapuu Euonymus europaeus kaunis sügisrüü, taustal harilik elupuu ja kanada kuusk Conica

Lobeeliad veel õitsevad.

Lõvilõuad on ka veel õites.

Toonid.

Suvelõpu õun.

Sügisõun, nime ei tea. Praeguseks juba kastides.

"Mereäärne"  Näitavad tuule suunda.

Sügisesed aiatööd kestavad. Kestab lillesibulate muldapanek ja muidu õue koristustööd. 

Kui aed valmistub jääma puhkama, siis endal on alanud töö-ja õppeperiood.

Siidpöörise sahinas.

Rõõmu ja rahu!

Tasapisi...

ärkamas.
Mõtlesin , et ootan oma postitusega seni, kuni saan aias ka tiiru tehtud . Vaikselt ja vähehaaval on seal rohetama hakanud. Täna aga siis hoopis taas õrn lumine kate maas. Niisiis läheb veel aega sealsete ärkamistega. Tubane "näpudmulda" aeg on aga alanud. Külvid tehtud ja esimesed pikeerimisedki. Ikka pean ennast kevadeti tagasi hoidma, teadvustades, et mul ei ole ju kohta, kus neid taimekesi kasvatada. Aknad on jätkuvalt väikesed. Päris loobuda ei raatsi. Nii südant soojendav on peale talvist vaikust näha väikesi õrnu lehekesi sirutamas valguse suunas. Sümboolne.
Mõned uuekesed siis ka piltidel.

Pikeeritud suur ammi Ammi Majus 

Tokkroosid(alcea rosea) ja lobeeliad(lobelia)

Lisaks ootavad pikeerimist valge lõvilõug( antirrhinum), Argentiina raudürt (esimene katsetus) Verbena bonariensis, ämbliklilled Cleome, stepirohi Stipa, kellukamix Campanula

Tellisin ka mõned roosid, need peaksid saabuma aprilli lõpu poole. Samuti olen tegelenud põõsaste-puude teemaga. Eriti on hetkel huvi magnooliate vastu, uurin, kas oleks mõeldav ja võimalik. Kes meil võiksid kasvada. Igatahes kosutav on mõelda ja tajuda, et tasapisi ärkab õu ja saabub  võimalus seal olemiseks. Ah jaa, suur kruusitäis vahtramahla on ka juba joodud. Imeliselt hea, magus.

Rõõmu ja rahu!

Üks sügiselõhnane...

hetk.

Suve läbi õitsenud muskus-kassinaeris  Malva moschata

Heinamaa on niidetud

teravaõiene kastik `Karl Foerster` Calamagrostis x acutiflora  üllatas  oma teisel "meia aia aastal" kõrgusega.

siidpööris Miscanthus  jälle natuke juba suurem. Armas mu meelest.

Natuke söögipoolist ka.

Lobeeliad on ühed rõõmustajad. Jätkan kindlasti ettekasvatamist.

Meil ei ole paekivi, aga on mõni lammaskivi.

Tegelikult on ikka veidi kõige muu kiire sees saanud teha ka. Olen istutanud roose ja üsna mitmeid. Aga neist siis kunagi edaspidi. Kui nüüd koolinädal läbi saab, siis saab lillesibulaid maha hakata panema ja mõned taimed on ka veel potis. Loodan, et jõuab. Ja ei kirjuta ka palju praegu, isegi mitte neist kahest vahvast rähnist, kes meil puutüvedel tantsivad. Kunagi kindlasti, kui mitte neist, siis millestki muust ikka. Ja väljas on võrratu, isegi kui ainult hetke seal saab olla.
Tänuliku meelega.

Rõõmu ja rahu!