paras aeg üks postitus teha pooleli olevatest rajamistest. Tööl küll hetkel kiired viimased nädalad ja midagi eriti kodus ei jõuagi. Hea on aga õhtuti mõnedki labidatäied kaevata või peenrad üle käia.
Varjualuse juures olev "kiviala".
Nagu eelnevates postitustes juttu on olnud, asus selle koha läheduses kartulimaa. Kuna kive on meil siin kindlalt rohkem kui kartuleid, siis oli kunagi neid kokku kuhjatud ja moodustunud oli üks kivihunnik mis mind kogu aeg väga häiris. Võsagi oli juba hunniku peal enda kasvama sättinud. Sellest kõigest kõigepealt vabanenud oli algul mõte kivid ära vedada. Kuna aga aega ei ole kahjuks ka meiekandis varnast võtta, siis jäi ja jäi see tegevus ootele. Ja kui ma siis aegajalt ikka ja jälle seda paika vaatlesin tekkis pilt, et kui seda hunnikut hajutada ehk siis laiendada, siis ta vast ei häiriks nii palju. Seejärel tuli ka varjualune ja tasapisi hakkas pilt välja joonistuma. Selle mõtte kasuks räägib veel see, et kive, mida mul igal sammul maapinnast on vaja eemaldada on vaja kuhugi teisaldada. Antud juhul oleks üks hea koht kuhu neid maha panna. Kogemus sarnase alaga on mul juba aastatepikkuselt olemas maja otsas. Ei kurda. Riie on all ja aegajalt pean sinna lennanud seemnetest idanema hakanud taimekesi eemaldama, aga see pole just väga suur töö.
Siin on kivihunnik juba laiemaks aetud, esmane hunnikupilt on juba muutunud.
Teiselt poolt ka.
Tegelikult on mul mõttes et kui meil ikka /võib-olla/ läheb kruusaradade rajamiseks, et siis võiks sinna peenemat kruusa vahele panna. Oleks veidi vaheldusrikkam. Aga seda siis näeb. Selle valge kiviga peab mu meelest üsna ettevaatlik olema ,et aeda väga ära ei killusta . Ps. Varjualuses kuivavad lambaaia võrgud...
Kuna meil saarel midagi muud alusriideks saada polnud, siis pidin geotekstiili võtma. Siin on näha paigutusprotsess....
Võrgud juba aia küles ja kiviala kuju enam-vähem paigas ja ootab kive. See tegevus jätkub.
Olen mõelnud seda väheste taimedega ka haljastada. Ehk mõni kõrreline ja ehk mõni okkaline ja äärtes juba on mul ka ühtteist.... Aga taimestus ootab veel tekkivaid mõtteid.
"Suure" peenra areng.
Tasapisi hakkab see koht ka valmima. Muidugi mitte haljastus. Kaevata on ikka olnud kõvasti ja üks osa on veel tegemata. Seda siis õhtuti väheviisi teen. Vaatlemise tulemusel olen jaganud peenra veel osadeks ja kavatsen vahelt läbi ühe mururaja viia. Praegu on see tegevus pooleli, sest iiriste õitsemine tuleb ära oodata.
See roheline peenrapiirides olev ala on siis veel kaevata. Pildil ei paistagi nii suur, aga reaalis ikka võtab aega. Vaadates teiste blogijate kaevamisi siis võiks mul juba see valmis olla, aga küll ma ka ükskord jõuan :)
Mõtteid on jah palju/loe: liiga palju/ rajamistest. Aga hetkel lõpetan pooleliolevaid ja kavatsen köögiviljamaa korda teha ja toita olemasolevaid peenraid ja seda kõike on juba küll ja küll.
Lõpuks rohe-musta-kivilistele piltidele lisaks veidi ka värve, mida aias külma kiuste leidub.
Esimesed nartsissid
Lõokannus. Ootan et ta meil juba aktiivsemalt ringi kõnniks...
Kobarhüatsint ja hüatsint.
Koerahammastega on küll sel aastal nii, et Pagoda, kes eelmisel aastal nägu näitas sel aastal ei näita ja see väike on üksikuna välja tulnud. Ei tea, lehti on küll, aga nägusid mitte.
Eelmisel aastal saadud aubrieeta.
Tulbid. Väga vähesed on praegu lahti. Minu tulbikollektsioon on siiani selline juhuslik. Olen ise ostnud mõned kirju-mirju seltskonna sooduspakid . Siis veel mõned teadlikult värvi järgi soetatud seltskonnad ja siis ema saadetud , kelle portreid siis nüüd näeb....Kahjuks ei ole mul sordinimesid kirja saanud. Kui keegi teab , siis võib märku anda.
Sarapuu oma hetkel väikeste õrnade lehenupsudega on nii armas. Epimeediumid on juba ärganud ja Tiilt ja Tsiililt saadud uued sõbrad on ka ilusasti kasvamas. Nii tore. Oh ärkaks ka kukits. Oleks ta olemaski!!!
Rõõmu ja rahu!