Südasuvised pintslitõmbed....

aias.
Ootame vihma. Vahepeal oli paar pilvist päeva, aga ei tilkagi. Väga januseid peab õhtuti jootma. Paljud õnneks peavad vastu ja rõõmustavad meid.

Sületäis roosat. Muskus-kassinaeris.

Peenardesse oli kolinud huvitav taim. Täpselt ei teagi kes. Taustal paistab `Claire Reinaissance`

Kukekannused enamus hakkavad juba lõpetama. `Annabelle` alustab.

enelas Spiraea japonica `Froebelii`

Tee metsa.

Veel on niidul värve.

`Sally Holmes` 

Keldri juurde istutasin kevadel neli `Fairy`-t.  On üsna vapralt kasvama läinud ja armsad õied juba vaatavad. Hetkel on nad muidugi teiste taimedega võrreldes pisikesed, aga lootus, et laienevad ajapikku.

Pintslitõmbed.

Tokkroosid ja `Rody`

Väga mõnus juulikuu on olnud. Rahulik, kodune. On küll väga kuiv ja maa ootab vihma, on päikseline olnud, aga mitte liiga palav. On saanud teha aiatöid, istutada roose. Tasapisi areneb "mererand" ja ka majatagune madalate taimede ala. Paljudes kasvamistes on  vaja aega, et keegi kas kasvaks suuremaks või laieneks. Nagu liivateed. Ootamas on uus tegemine- aiatee. M. juba valab plaate ja varsti saame sellega tasapisi alustada. 

Rõõmu ja rahu!

Küpsemisaeg...

on käes. Aia heinamaatükid on praegu ehk kõige kaunimad. Roosid ja liiliad puhkemas. Muidugi pilte teha on üsna keeruline, kord päike lõõmab, kord on pilvine. Ei saa kuidagi selle valgusega, nagu ikka suvel ja pealegi jõuan aeda pigem toimetama kui fotoaparaadiga. Aga jäädvustamise mõttes ühtteist.

Üks jätkurajamine. Hetkel nimetan tinglikult mererannaks. No seda ei pea väga tõsiselt võtma. Olen ka varem kirjeldanud ühte "enne meie aega" siin olnud kivihunnikut, mis oli üsna suur ja mis mulle sellises olemises kuidagi ei meeldinud. Sai siis algul teda laiali tõmmatud. Vahepeal soetasin ka aluskanga, et see alla panna, aga jäin pisut jänni. Jätsin mõneks ajaks tegutsemise pooleli. Nüüd hakkasin uuesti vaatama ja nii ta hetkel areneb. Täiesti pooleli veel. Lasen kujuneda nii nagu see tahab kujuneda. Olen näinud, et väikegi muutus võib avada hoopis teise kulgemise, seetõttu ei tee ka pilti valmis enda mõttes.

Siin see koht siis on. Juba laiemaks venitatud. Kivid on üsna laial alal ja nende all ei ole ka mingit aluskatet. Ka äärtest kipub hetkel rohi ligi pääsema ja nõuab tööd. Ladusin siis maha vanu ajakirju, sellele kangas ja sinna lähevad kivid. Samal ajal eemaldan lõputuid juuri, mis seal vahel endale pesa on teinud. Aga seda puhastamist on veel küll. Siin on algus.

Lõikasin kangast tükid, et oleks lihtsam, kuna suure kangaga jäingi jänni. Ei ole nii palju korraga aega toimetada ja siis jääb pooleli ja siis toimuvad juba teised, mittesobivad arengud. Nii mulle hetkel sobis.

Olin sinna juba varem istutanud teravaõiese kastiku. Ta sai siis ka teatud mõttes inspireerijaks. Kuigi kõik veel pooleli, vedasin sinna paar suuremat kivi, mis mu meelest kohe jälle ilmet muutsid.

Hakkasin ka teiselt poolt äärt puhastama.

Siin on lisandunud ka teise külge alusriie ja jälle on pilt veidi muutunud. Praegu on tegutsemises paus, edasi pole saanud kulgeda. Vähemalt midagi toimub, ehk saab kunagi ka korda. Taustal paistab `Ritausma`. Sel aastal juba üsna kasvanud. Tegutsemine rannal jäi seisma, sest lõpuks ometi sadas ja sain asuda hoopis istutama. Mul oli viimasest linnaskäigust veel sõpradelt-aalujatelt saadud taimi, kes ootasid oma pesakohti. Samuti mõned uued Kristiine aiandist. Enne sadu ei tahtnudki selle tegevusega alustada, nüüd siis avanes võimalus. Peale selle ootasin, et saaks ümber istutada maja taga olevad iirised, et  sinna jääks nö. madalate taimede istutusala. Nojah, ja teadagi, kui hakkad iiriselaike lahti võtma, siis selgub, et neid saab palju. Veel ei ole kõige sellega lõpetanud. Tegemist jätkub.

Liiliad on alustanud.

`Pearl Jessica`

Kuningliilia Lilium regale

`Compassion`, `Piilu`

Berta 

Ja lõpetuseks uuekesed, pilt tehtud juba mõni aeg tagasi. Esimest korda pesast väljas.

Rõõmu ja rahu!

Lendleb...

tuules...

Seekord on selleks moonid oma õhuliste suvekleitidega. Kuna neil on vaba voli oma õied avada just seal, kus neile meeldib, siis selline pilt avanes täna.

Eelmisel aastal sai neid külvatud. Sel aastal leidsid ise endale meeldivad kohad.

See tuttmoonide all olev koht nimelt on uus, kujunev peenar. Sellepärast on hetkel neil ruumi. Olen ka varasemates postitustes kirjutanud, kuidas mul see "uudismaa" rajamine käib. Ühel suvel laotan niidetud heina ajalehtedele või papile. Järgmise aasta suvel kolivad sinna kõrvitsad ja ongi mõnusalt läbitöötatud koht, kuhu siis kedagi istutada. Tegelikult saigi sel aastal sinna, moonide sekka, juba üks roos, No tema on hetkel pisike, aga moonid, need on pikad, pikad. Ei raatsinud neid aga sealt kohe ära ajada. Õitsevad ära, küll nad siis ise järgmiseks suveks mujale kolivad.

Mõni koht aias, tundub, hakkab juba kergelt oma olemist leidma. Taimestus muidugi kujuneb vastavalt siis minu võimalusele aias toimetada. Samas oleneb ka kõik sellest, kuidas nägemine-tajumine muutub. Üks pidev kulgemine.

Algamas on rooside aeg. Rõõm, et `Compassion` tuli ikka talvejärgsest kaosest välja. Praegu ei saagi aru, et ta nii armetu oli. Kuigi, eks ta külmaõrn olegi. Aga millised õied ja lõhn!

Mõned eelmisel sügisel istutatud roosid ka. Teen neist kunagi ka pikema postituse. Hetkel on nad kõik väikesed, soetan üsna noori istikuid. Edenevad küll, lihtsalt veidi aega läheb. See siis `Heidi Klum`. Valisin värvi järgi. Tegelikult on ta reaalis veidi lillam kui hetkel pildil paistab.

Mul oli ja on aknaaluse tokkroosipeenraga see mure, et tokkroosid haigestuvad väga kergelt roostesse ja siis mõtlesin, et vähendan neid. Asendan siis osa roosidega, proovin neid kuidagi kokku sobitada.

`Morden Blush`

Peenras veidi ka näha, aga see kasvamine võtab aega. Roosid kasvavad ja teisi taimi siis väheneb. Endal igatahes on huvitav, kas saab see nägemus, mis mul hekel on, tõeseks.

Samal ajal "roosiringi" juures on potiroos avanud oma silmad.

Kellukate seltskond ka täieneb. Uueke. Kellukas Campanula hyb. `Sarastro`

Eelmise aasta armas uueke , Tistou kingitus `Sweet pretty`. Olen nii tänulik. Mulle meenutab maasikat. Isegi äraõitsenud õiepõhi on kaunis. Ja kui vaatan teda, siis tuleb isegi hõrgu, magusa maasika maitse suhu :)

Tahtsin ühe kõrrelise talle seltsiks istutada. Hetkel siis eelmisel aastal istutatud 

atlase aruhein  Festuca mairei. Natuke on ta näha. Eks näis kui nad mõlemad kasvavad, kuidas nad kokku kõlavad.

Ja lõpetuseks....

Lendleb ...peatudes viivuks.

Rõõmu ja rahu!