Maikillud

Nüüd siis ongi nii- igal pool ärkavad värvid. Nii tore on blogide pealkirju näha- suur kevad, nii ilus jne.... ja need pildid! Nii rõõmustav on blogides jälle ja jälle neid kauneid ärkamisi näha. Aitäh kõigile jagamast. Kahjuks mul on palju nimeta lillelisi aias, olen ise veel nii vähe sibullilli ostnud ja need kes minu juurde jõudnud-kas pole osanud kohe kirja panna või ongi nimetul kujul siia tulnud. Aga rõõmustavad nad meid ikka. Kevadlilli on mul ikka üsna vähe. Pole jõudnud neid veel soetada. Muidugi meie looduslik haljastus on igati meelepärane ja  vägagi hingelähedane. Praegu juba seguneb valge kollasega ja sekka ka teisi värvikilde. Ja muidugi see rohelise värvi-ja varjundirikkus. Kui õrnalt samas soojalt see kõik hinge paitab. Selle eest võib olla nii tänulik!
Kahjuks on peale seda talve ka kahjusid- olen arvanud, et see on see väga pikk talv ja raske lumekoorem. Mul ei ärka hetkel üks suvel istutatud elulõng- loodan, aga märki pole. Osa tokkroose on ka välja läinud. Õnneks neid mul jagub. Neid kes viga said on veelgi. Näiteks buddleiadest üks pidas ilusasti vastu, aga see , kes tegelikult vanem, see nüüd ärkab pisitasa. Loodan, et ikka taastub.

Enne äikest....

Pärlid.

pehme kortsleht Alchemilla mollis

Meie puudealune. Ülasetäpiline.

 Pisid.

 Narcissus `Tet-a-tete`

 Esimese aasta priimulad.

Meil tegelikult veel palju tulpe kinnised. Mul siin kõik hilisem.

Aed-koerahammas Erythronium `Pagoda`    

Tegelikult ma ei tea, kas see aed- eessõnana on ikka õige.
Sügisel avastasin K-rautast paki Pagoda "hammastega" ja üllatavalt odava pakkumise. Võsin ära ja nüüd ta mul siis on. Nii tore.

Head!

Kuidas, millal, mida....

Küsimused, mõtted, ....

Eile, kui olin oma kaks suurt põõsast, nimelt `Diabolo`ja ´Macrophilla`oma uude kodusse ära saatnud, hakkasin mõtlema, et kas ma tõesti ei suudaks siis end "kätte võtta" ja et saaks kord aed niimoodi läbi mõelda nagu maja renoveerimisel oli vaja teha. See oli nii vaevaline, aga tõhus ja praegu on nii hea ja rahulik. Mitte et aias ei oleks. On küll, aga mingid igatsemised on. Noh, et juba saaks põõsad-puud maha istutada-need ju kasvavad oma hea mitu aastat kui suurteks saavad. Piilun siin kodu- ja välismaiseid blogisid ja pilte ja on ka endas teadmine, et kus suunas kulgeda. Aga see "peentöö" , no seda ei ole ikka veel saanud ära tehtud. Suureks eeltööks on olnud muidugi Suuremõisa koolitöö , kus terve aia paberile sain- detailselt aga jõudsin selle koolitunni raames läbi mõelda vaid kruusapeenra, asi seegi. Nüüd tuleks edasi kõik ülejäänu ette võtta.

Mõned udused pildid ka...

Siin on siis meie 1ha.
A3 Mõõtkava 1:250
Suuremad objektid ja olemasolev ja mõned uued mõtted on peale kantud...

Lähemalt ka....

Kruusapeenar detailselt.
1:25
Selle rajamiseni veel ei jõua. Hetkel on loomad ja köögiviljad päevakavas....
Ja muidugi mul läheks nii palju vaja naistenõgest. Oh jah, viimati Hansaplandist vaatasin-oli ikka kallis...
Eks ootan ja ehk leian mingid võimalused....























Põõsaid tahaks rohkem aeda, erinevaid grupeeringuid. Mõnus on vaadata blogisid kui inimestel on juba siht ja teadmine, et kuhu mida saab istutada. Nii vahva on näha kuidas uued taimed jälle kellegi koju jõuavad ja veel millised! Loen ja vaatan ja imetlen seda taimemaailma ja inimeste teadmisi sellest.
Siis veel see teema, et kuidas rajada nii, et oleks võimalikult vähe vaeva hilisemal hooldamisel. See on üks oluline teema, eriti kui on nii suur aed ja liiga palju ideid :)
Kui Muhediku aeda blogis näen, siis jah, see multshitud peenarde mõte on väga hea, eriti kui on nii suur kollektsioonaed. Meie aia puhul tuleb aga vaadata, mida saab kasutada et seda vana õhustikku "ära ei lammuta". Aga jah, on vaja mõelda, mõelda, kuulata, vaadata jne.

See terviku nägemiseni jõudmine on veel oli kui kaugel. Nii tore oleks kuulda teiste "vaevasid" kuidas selle tervikuni jõutakse, on jõutud. Muidugi katsun ise ka võimalikult palju kogemusi ammutada. Koolist sai mõtteid palju ja lugedes, vaadates on ka ühtteist lisa tulnud.
Kusagilt peab peale hakkama.

 Üks tore leitud samblikututt ka


Nurmenukuaeg hakkab lähenema....

Rõõmu ja rahu!

Lambabeebid

On nüüd oma uues kodus.

Meie uued sõbrakesed. Valge talleke ja tema ema. Ja kaks pisikest musta talle, kes meil siin hetkel lutitalled. Ema ei saanud neid ise sööta, loodame, et saame hakkama...

Noor ema

Lutibeebid- 4päeva noored

Tuti

Kahekesi

Rõõmu palju. Veidi kõhedust, aga see vist normaalne. Olen väga tänulik, et Kaire , kelle käest lambad soetasime, igati abiks on, kui appi hüüan :) Ja U ja A. ka . Olen nii tänulik, saime karjuseposte ja karjuse ja toredad söögikünad, see meile suur abi. Kui nüüd lutitamisega ka hakkama saame. Kuna hetkel on vastav piimasegu tellitud, siis paar päeva peab hakkama saama. Eile ja täna hommikul oli meil veil kitsepiima, täna ja homme peab lehmapiima andma, viimane on muidugi võrreldes lamabapiimaga ikka väga lahja. Aga no on ikka armsad , pisidega jalutame pisut lauda ees. Igatsevad ikka oma ema, aga jah, see on ka elu. Esimene öö on möödas, mõtlesin küll pidevalt, et ega neil külm ei ole. Hommikul pool 7 käisin vaatamas, kõik oli korras. M.-l on palju palju tööd lambaaia paika seadmisega. Loodan väga, et see rõõm, et lambad läheduses nosivad ja ennast näha ja paitada lasevad selle vaeva ka talle tasub. Kuna meil on maja ümber üsna suur ala, siis hetkel saab kahte kohta neile söögikohad teha. Ja sel aastal lasen paljaks süüa ka ühe noorendiku aluse, mis jääb krundi äärde, et sinna tulevikus väike metsaalune taimestik rajada. Usun, et see on päris mõnus lahendus, hetkel seal vana ja heina täis kasvanud puudealune, aga kunagi võiks seal ju kuldkingad tiliseda.....:)

Lõpuks mõned õiekillud ikka ka

sinine kirgaslill Chionodoca luciliae syn. Gigantea
Liilialaste sugukonnast, looduslikult levinud väike-aasia mägedes

Minu esimese aasta võrkiirised Iris reticulata `Harmony`?

külalisega

Iris reticulata  kingitud potiga, sort teadmata. Äkki keegi teab?

Ja lõpuks värskuses pakatav murulauk. Juba saab napsata..

Ilm on küll kõle aga päikseline ja ikkagi on jälle imeline värskuse aeg!
Rõõmu ja Rahu!

Uks avaneb...

Oleme siis astumas suhteliselt tundmatusse. Laudauks on avanemas tulevastele "sõberloomadele-lindudele". Puud on peaaegu välja kolitud ja korrastustööd alanud. Kahjuks ei ole võimalik hoonet korralikult renoveerida. Oh kuidas ta "karjub" selle järele. Loodan, et tuleb kord aeg ka sellele paigale...
Aga jah. Samm siis unistuse poole, samas samm mõneti teadmatusse. Kui läheb nii nagu on plaan, siis järgmine postitus peaks olema juba lambalisem. Et siis "lammandus"- tuli selline sõnakujund, kõlab kuidagi armsalt minu meelest :)
Ühtteist on juba saanud lauda sisemuses teha, osa jääb ka tegemata. Alustame väikeste sammudega. M. juba ehitab-parandab vapralt ja mina käin kaltsuga ringi....ja lapsed ootavad mää-sid.
Et siis mõned pildid sarjast "enne" ja osaliselt ka "pärast"

Mõned värvikillud ka maahallile lisaks....

kevadine märtsikelluke Leucojum vernum

sibultaimede perkonnast amarülliste sugukonnast. Looduslikult kasvavad Lääne-Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Aafrikas

kevadine krookus Crocus vernus `Flover Record` ?

Leviala ida -lääne suunal Püreneedest Ukrainasse ja põhja-lõuna suunal Poolast Sitsiilia ja Albaaniani.

 Crocus vernus `Yellow Mammouth`

aed-lumeroos Helleborus x hybridus

On uute alguste aeg!                                                                                                                                                                    

Lugu karust ja sellest....

kuidas näeb aed välja siis kui päike on juba soe, soojem jne.

:)













...ja peale istutamist siis on aed täis uudishimulikke ninasid....

Rohkem kui vaid nina...

Palju "rohkem kui ninasid"...

Ninad on vastavalt uudishimule ka erinevat värvi

Üldse mitte ninad....lehed!!! :)
















LUGU SELLEST KUIDAS KEVADEL ÄRKAVAD OMA KODUDES INIMESED JA KODUD MUUTUVAD KASVUHOONETEKS....

Tukalilled, lobeeliad, suvifloksid, lõvilõuad....

lõvilõuad-3 sorti
lobeeliad

tokkroosid...










Esimesed rohimesed ja puude lõikused tehtud. Aed vabaneb tasapisi lumevaibast. Teha tahtmine on hetkel suurem kui võimalus teha. Ootan kuivemat olukorda. Ja ma parem ei kirjuta kui mitu lillehakatist on mul pikeeritud :) Ju näeb kas suudan nad ka suureks kasvatada ja siis saaks sõpradelegi jagada ehk. Aga nii tore on näha neid sirgumas !

On taime-ja loomabeebide kasvamise jälgimise aeg!

Elu

Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb
ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad. 
Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina
olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti. /Johannese evangeelium 10 :9-10

Kui ma vaatlesin tänaseid pilte tärganud seemneist ja sibulakoortega värvitud munadest ja mõtlesin, et ehk ka postitaks siia midagi, siis tõusis mu südamesse see eespool olev kirjakoht.

I

Imepisikesed seemned on tärganud, et sirutuda päikese poole. 
Lõvilõuad. 









Paljud külvatud taimed on juba ninad välja pistnud. Keda veel pole näha on kaksikkannus. Esimest aastat panin mulda ja ei teagi, kui kaua see idanemine võiks aega võtta. Ju näeb. Rõõm on küll tärganutest aga selleks, et need ka suvel aeda jõuaksid on ju mitu kuud kulgemist ja need võivad olla täis ootamatusi. Loodan muidugi parimat. Eelmisel aastal püüdsin olla oma meelest õigeaegne pikeerija, aga millegipärast mõned taimed ei kasvanudki edasi. Sel aastal otsustasin, et teen seda hiljem. Kuigi jah, kuna valgust pole piisavalt, siis kipuvad taimed venima ja nii tahaks neid pikeerida sügavamale. Ootan aga natuke.

 Lemmikvärv-sibulakoorekirju.









 


On ärkamise ja Ülestõusmise aeg.

Näpud mullas

Sel aastal  siis nüüd esimesed külvid. Suvelilled. Nagu juba eelmisel aastal kirjutasin, siis ei ole mul taimede ettekasvatamiseks sobivaid tingimusi. Aga loodan väga, et see mu isekus ei ole, saada osa protsessist. Eelmisel aastal õnnestus ikka mõningaid ettekavatatuid ka suvel aias imetleda. Ja osadega loodan sel aastal kohtuda. Nimelt sai eelmisel kevadel ette kasvatatud tumeda tokkroosi taimi. Samuti kreemjat tokkroosi, seda, mis aias mul küll kasvab, aga ise seemenduda kuidagi pole tahtnud. Värv on tal imeline. Eks siis sel aastal näeb, kas õnnestus. Tokkroos ju kaheaastane, nii et eelmisel suvel olid mul küll ettekavatatutel võimsad leherosetid. Loodan väga sel aastal õisi näha.
Eelmise aasta pisiõnnestumised andsid jälle tõuke tuba veidi ringi tõsta ja karbid mullaga täita ja seemned külvata. Ju siis paistab, kuidas edenevad. Aga mõnus oli sõrmed mullaseks saada.

Mõni pilt ka, küll toaelanikest.

kuuking Phalaenopsis   armsa koori kingitus.

Lugemist-infot ka veidi.
http://www.epl.ee/news/melu/algajale-sobib-kuuking-kogenumale-veenuseking.d?id=65736220

http://orhideefoorum.com

Vastavalt ilmastikule :)
jõulutäht ehk kaunis piimalill Euphorbia pulcherrima

Hiljuti üllatas meid oma punaseks värvunud kõrglehtedega. On ta meil mitte viimastest vaid eelviimastest jõuludest ja siiani elus ja nüüd siis vist lohutuseks et kevadeni läheb veel aega ja õues kaunis lumeväli, lubab end imetleda.
Tore.



On lumel vallatlevate päiksekiirte aeg!

 

Sõpradele ja...

veel mittesõpradele...

 

Hommikune Hiiumaa

Olge kõik hoitud!

Suuremõisa ja kool

Tänupostitus nii Hiiumaa Ametikoolile kui loomulikult neile inimestele, kes seal oma teadmisi jagasid ja jagavad.
Rõõm on näidata ühe mu lemmikaia suvevärvilisi pilte.

Kooliaed. Müüriäärne okaspuupeenar.

Vaade tiigile.

Tiigiäär ja püsikud

Lilled....lilled....
ja kusagil töömesilane aednik Merje....









Kui satute Hiiumaale, astuge sisse. Pisike ja soe. Kujundanud Kristiina Hellström.

Paar pilti koolitöödest. Lisan need kus ei ole peal inimesi, soovides tagada privaatsus armsatele kursusekaaslastele.
 

Meie kursuse rajatud  väike kiviktaimla eraaeda, õpetaja Taavi Tuuliku juhendamisel

Lõpueksami töö.
Eriala-maastikuehitus.















Kaks ja pool aastat möödas. Oli tore teadmiste ammutamise aeg. Uute ja imeliste inimestega kohtumise aeg. Enese läbi katsumise aeg. Rõõmu aeg. Olen tänulik.

Lambaline

postitus.
Mäletan kui kord lambakarja juurde sattusin, siis juba ikka täiskasvanuikka jõudnuna ja nende kooris määgimist kuulsin, avaldus muidugi eelkõige  "kutsekahjustus" kuulda mitmehäälsust. See oli imeliselt lahe! Erinevad häälekõlad , ansambel missugune, sekka mõni solist-lamba kõlav hääl. Mõni oli vist veidi jõulisemast kasutusest kui vaja oma häält tekitanud ja seetõttu seda tal lihtsalt polnud ja kõlas hääletu, sosisev mää...
No jah. See siis üks "muusikaline" mulje.
Lambad on, minu meelest, ühed tõelised maaelu soojendavad tegelased. Meil neid ei ole. Hetkel. Nüüd ma siis mõtisklen, vaatlen ja kuulan. Mõõtsin lauda ka ära. Ja kindel soov on ka. Aga millal ja kuidas, see selgub.
Ja siis see lõng! Järjest armsam see maavillane on.

 Kudusin siin vahepeal üsna mitmed paarid meeste sokke, praegugi üks tellimustöö näppude vahel ja ei väsi imetlemast seda naturaalvärvilisust.
Ja ei väsi ka unistamast, et kord on oma lammaste lõng näppude all....
Nii soe on see mõte ise.





Imetlen neid, kes nende soojade tegelastega juba mõnusalt tegutsevad, imetlen teadmisi ja oskusi. Hetkel tundub see "maailm" veidi ka hirmutavalt spetsiifiline.  Lohutav on mõte"Kui ma kahtlen, siis alustan ma algusest"(Dumbledore)

Ah jaa, seemneid tellisin ka juba natuke.
Hommikul oli -18, kõik on nii ilus, härmas.

On soojendavate mõtete mõtisklemise aeg!