Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

teisipäev, mai 22, 2012

Veel kestab...

See tulpide pillerkaar.
Leidsin oma peenralt sellist armsad õied. Ema on mulle neid sibulaid ikka saatnud....















Valge tulp on ka nii armas. Leidsin nad eelmisel aastal ju kusagilt taimedega tulnutena. Olid siis vapralt seal teiste vahel, aga õit näitasid ja siis ma nad avastasin. Sügisel sain neile uue koha ja nüüd nad siis on esimest aastat nö. vabaduses ja õilmitsevad.






ja nüüd pillerkaar...











Üks paik on aias juba selline. Kujutletav kogu õue haljastus. Meie kooliaias on kevadeti imeline, meelespead, kobarhüatsindid, kanakooled. Imeline! Luban enda õues ka peaaegu kõigil  ringi kõndida. Tasapisi hiilivad vabadusse. Tore näha. Muide sel aastal ka võililled. Kord kirjutasin, et olen "umbrohu" aia omanik hea meelega, tundub mulle.




Nüüd on mul Ta olemas! Sel kevadel saadud ja juba õitseb! Andsin talle rohkelt komposti. Loodan väga, et talle meil meeldib. Eelmine omanik andis ära, kuna temal ei kasvanud.








Muidu lähevad päevad kaevamise rütmis. Nädalavahetusel üritasin maha saada kõik seemned, mis mul maha panemiseks olid ja samuti daaliajuurikad ja T. antud gladioolid. "Vägisiajaennastaiastära" :) aeg, mis on küll elukestev, tundub. Tegelikult olen tänulik, et see on olemas.



3 kommentaari:

  1. Just. Päikesetõus ja öine ööbikulaul saavad mingil ajal kokku. Uneaega peaaegu ei jäägi:)

    VastaKustuta
  2. Muhediku kommentaarile tahaks Like vajutada. :)
    Tulbid on ilusad! Armastan neid!
    Nul on ühel töökaaslasel selline "looduslik" linnaaed, kus kasvab kõik üsna omasoodu. Kevadel on see minu lemmikaed. Murus on meelespea, kanakoole, ülased jne.

    VastaKustuta
  3. see niitmata jätmine kohati, mitte igal pool küll, vajab mul veel katsetamist. Nüüd siis katsetangi.Sõitsin niidukiga rajad sisse, eks näeb, mis peale nurmenukkudeaega sünnib. Tegelikult eelmisel aastal olid karikakrad, mida üritasin alles jätta. Kui sel aastal üldse ei niida, vaatab, kas nad ikka rohu seest oma ninad välja pistavad. peaks ju, teoreetiliselt. Sügisel muidugi ootab kõva niitmina, aga nii ei tahaks loobuda nendest imelistest niiduhetkedest. Nüüd siis vaatlen, kas ja kuidas.

    VastaKustuta