Veel kestab...

See tulpide pillerkaar.

Leidsin oma peenralt sellist armsad õied. Ema on mulle neid sibulaid ikka saatnud....

Valge tulp on ka nii armas. Leidsin nad eelmisel aastal ju kusagilt taimedega tulnutena. Olid siis vapralt seal teiste vahel, aga õit näitasid ja siis ma nad avastasin. Sügisel sain neile uue koha ja nüüd nad siis on esimest aastat nö. vabaduses ja õilmitsevad.

ja nüüd pillerkaar...

Üks paik on aias juba selline. Kujutletav kogu õue haljastus. Meie kooliaias on kevadeti imeline, meelespead, kobarhüatsindid, kanakooled. Imeline! Luban enda õues ka peaaegu kõigil  ringi kõndida. Tasapisi hiilivad vabadusse. Tore näha. Muide sel aastal ka võililled. Kord kirjutasin, et olen "umbrohu" aia omanik hea meelega, tundub mulle.

Nüüd on mul Ta olemas! Sel kevadel saadud ja juba õitseb! Andsin talle rohkelt komposti. Loodan väga, et talle meil meeldib. Eelmine omanik andis ära, kuna temal ei kasvanud.








Muidu lähevad päevad kaevamise rütmis. Nädalavahetusel üritasin maha saada kõik seemned, mis mul maha panemiseks olid ja samuti daaliajuurikad ja T. antud gladioolid. "Vägisiajaennastaiastära" :) aeg, mis on küll elukestev, tundub. Tegelikult olen tänulik, et see on olemas.