Looming. See mis on.
Olen tänulik, et võin olla juures, nii südame, nina- kui näppupidi.
Jätsin siis sel aastal mõned laigud aias niidumasinast puutumata. Vaatlemisaeg.
Muidugi vallutab ka naat teatud paiku ja kerahein, aga mõned kohad on ikka imelised, ilmub pisililli ja tegelasi, keda muidu poleks kohanudki....
Mailane?
Ja see lõhn!
Mälestuskild kunagisest elust ja elanikest siin talus....
Esimene kurekell puhkemas....
Need nn niiduaiad on väga ilusad kui nad sobivad ülejäänud aia ja hoonetega. Sinna tekib aja jooksul tõesti väga huvitavaid õitsejaid
VastaKustutaIlusad, kuid siiski võiks neid vähemalt üks kord suvel niita minu meelest- näiteks peale jaani. Ikkagi niiduaed ju. Võib-olla ka veel sügisel teist korda. Naat peaks siis ise taanduma, putked, ristikud ja võilill normis püsima, keraheinaga pole kogemusi. Klassikalised niidulilled - karikakrad, tõrvalilled, kellukad kannatavad küll korra niitmist. Sul piisavalt ruumi proovimiseks. Kui mõned aastad katsetad,siis on näha, kas üldse ja kui mitu korda niita. Esimesel aastal ei saa veel õiget pilti. Huvitav.
VastaKustutaMuidu võib-olla niidakski peale võililli, aga mul on seda niidetavat nüüd siis juba "heinamaad" nii palju, et mõtlesin selle niitmisevaeva sügisele jätta. Eks see on ja üks katsetusvaatlus. Praegu kisun keraheina ja võililli ära kus need liiga võimutsevad ja tulemus jääb parem. Tõrvalilled oleks jah ilusad, neil mul pole, peaks tooma. Aga on kellukad, valged ja kollased karikakrad, pune ja naistepuna-seda kooslust nägin juba eelmisel aastal. Nii loodaks, et see laieneb.
VastaKustuta