Ongi käes lõõtsuvate sügistuulte, sahisevate lehtede, kõrvitsapüreesupi, sooja tee ja kaminateleviisori aeg. Nii mõnus ja hingelähedane, et mitte öelda lemmikaeg. Tegelikult on ju kõik meile loodud ajad imelised ja ei hakkakski ühte siis eelistama. Ah, et mis kaminateleviisor. Kuna meie nö. suur tuba on allkorrusel, kus see on ka ühtlasi köök, siis selles ruumis ongi "televiisoriks" kamin. Päris televiisor on vist üleval. Aga seda üldjuhul vaatama ei satu :) Sealt saab tolmu pühkida.
September algas kiirusega - töö ja kool ja muud asjad. Nimelt jõudsin siis lõpuks eesti ehk kõige pikema nimega kooli, kuhu olen soovinud juba väga ammu minna. EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemiasse, õppima teoloogiat, spetsialiseerumisega hingehoiule. Ja nii olengi õuetöödele väga harva saanud. Tasapisi ikka toimetan, M. muidugi abiks raskemates töödes nagu nüüd siis tänu meie määdele laudast suurepärase varanduse väljavedamise ja köögiviljamaale laotamise ja kaevamisega. Tegelikult nii tore, et selline toit maale nüüd olemas on, lisaks lammaste rõõmustavale olemasolule. Igasuguseid lillesibulaid olen ka sel sügisel maha pannud. Küll enda soetatuid ja ema saadetuid. Loodan nii väga, et liiliad, keda mul on siiani mõned üksikud olnud, meil nüüd kodunevad. Ühe "uue" koha algus on ka tehtud, aga sellest kunagi hiljem kui juba midagi näha ka on. See tasapisi kujuneb. Märksõna oleks- romantiline.
Eile sain kätte Tii-lt kätte meie ühistellimuse teel saadud kuldkingade pojad. Oh nii põnev ja tore. Loodan, et neile meil meeldib ja nad talve ikka üle elavad. Ja tore, et keegi meid niimoodi innustab. Aalujad muidugi ongi sellised, pidevalt. Jõua vaid järele kõigele sellele imelisusele!
Rooside ettevalmistamine talveunne jäämiseks on ka kohe algamas. Sellised mõningased sügistegemised siis.
Täna sain ka fotoka ja külmetund sõrmedega õues ühe tiiru tehtud.
Määd tulid ka uudistama....
Minni oli eriti rõõmus...
Silm....
Esimesed lumimarjad...
Sügisastrid on sel sügisel ikka mõnuga õitseda jõudnud.
Lehtede sahin. Tasapisi laienev sarapuualune istutusala saab sel aastal endale kuldkingad. Kõlab pidulikult :)
Päris tore võiks olla sammaldunud selg ja kuldkingad....
Ka sel aastal jõudis kivikilbik meil õitsema hakata hilja....
Taustal lumepalli mõnusaks värvitud lehed....
Üsna siilid....
Tasapisi paljuneb ka kooliaiast saadud siidpööris.
Terve aed võiks pihlakaid täis olla. Sel aastal siis ka meie puud punasetäpiliselt rõõmsad.
Sama rõõmsasilmsed kibuvitsad....
Ja siis hakkasid sõrmed külmetama. Toas podises aga kõrvitsapüreesupp. Nii, et võimalus sooja saada. Jagan ka retsepti, juhuks kui kellelgi ka kõrvitsaid või suvikõrvitsaid nagu meil, lademetes.
Kõrvitsa(suvikõrvitsa) püreesupp
Koguseid muuda vastavalt pere suurusele.
Vaja läheb: (minul on pott umbes 2,5l )
1 suvikõrvits(suurem) või kõrvitsat
2-3 küünt küüslauku
2-4 toorest kartulit
1 puljongikuubik või valmis puljong
vesi
sool
250 suitsujuustu(sulatatud juust, kohvikoor)
tosta või sepik või sai- kuubikuteks
natuke õli, kuubikute praadimiseks
Valmistamine:
Suvikõrvits või kõrvits koorida, tükeldada suurteks tükkideks 3/4 poti ulatuses.
Küüslauk tükeldada
Kartulid tükeldada
Vett lisada olenevalt nii palju kui paksu suppi soovitakse. Mina panen nii, et köögiviljad on 3/4 kaetud.
Keeda ja vajadusel lisa soola. Kui valmis, siis lisa soovi kohaselt kas suitsujuustu või hoopis sulatatud juustu või kohvikoort.
Mikserda saumiksriga ühtlaseks.
Valmista saiakuubikud.
Selleks kuumuta pannil õli ja kuumuta kiirelt kuubikud. Sega ja jälgi et läheksid krõbedaks. Serveeri supp ja lisa kuubikud.
Lähene loominguliselt, kõik on lubatud. :)
Nii, ja hakkaski soojem!
Selle söögijutu peale jagan veel ühe toreda rõõmukillu. Eks ma ikka ju vahel käin külastamas ka teiste blogisid. Ja kuna mulle meeldib köögis kaminateleviisori vaatamise kõrval ka toitudega toimetada, siis üks blogi mida külastan on Mari- Liisi http://www.siitnurgastjasealtnurgast.ee/. Kord tutvustas ta oma vastilmunud raamatut "Pinikule!" ja samas sai osaleda ka selle loosimisel. Ma ei ole just sage erinevates loosimistes osaleja, aga kuna raamat tundus armas ja isuäratavate retseptidega, siis kommenteerisin paari reaga postitust. Ja unustasin. Alles tükk aega hiljem tuli meelde vaadata ja oma rõõmuks leidsin enda nime raamatusaajate hulgas. Tore oli veel ka see, et ma ei olnudki hiljaks jäänud ja raamat saigi minu omaks. Imetore ja aitäh Mari-Liisile!
Nii et sõbrad, tulge, lähme piknikule! Retsepte igasse aastaaega!
Laternad valgustamas sügisesi hetki....
Rõõmu ja rahu!
Palju-palju õnne! Koolitarkus on alati väga väärt asi.
VastaKustutaSul on seal kõik nii väga ilus, ei teagi, mida kiita rohkem, mida vähem. Üle kõige on loomulikult Määd.
Mõnus, raamatu-ja kaminaaeg on käes.
Aitäh! On küll väärt , tunnen et lõpuks õpin Elu koolis.
Kustutatõhusaid ja rõõmsaid õpinguid, Määd on toredad loomad ja kui veel talled tulevad :D
VastaKustutaAitäh! Rõõmu on palju, suudaks vaid ise distsiplineeritum olla :) Kahjuks tallesid ei saa lubada, meil pole nii palju maad ümber maja. Lapsed muidugi tahaks ja armsad on nad ju ka. Aga no, hea et keegigi saab olla.
KustutaNii toredad määd Sul. Mul üks tuttav õppis üheaegselt Maaülikoolis agronoomiks ja sedasama hingehoiu eriala. Minu jaoks siiamaani uskumatu, kuidas üks inimene sellega hakkama saab - tundus, et tal on ööpäevas veel üks teine ööpäev, mille jooksul Uue-Testamendi kreeka keelt ja muud sellist tavainimese jaoks veidi müstilist tarkust õppida :)
VastaKustutaAitäh! Tegelikult olekski jah tarvis seda teist ööpäeva, aga tegelikult, pean õppima distsipliini. See on üks väga oluline oskus, võibolla ma just seda läksingi õppima :)
KustutaLambad annavad villa ja rammu ja on ka muidu toredad! Mõnus on Sul seal, looduslik ja loomulik, romantiline ja lihtsalt ilus!
VastaKustutaJah igatpidi toredad sõbrad küll. Aitäh sulle heade sõnade eest!
KustutaOhh need lambad on toredad! Ei, ma ei ole üleliia vaimustunud, ma tean neid tegelasi küll, võivad päris rumalad ka olla vahel. Aga piltidel on toredad. No ja tegelikult ikka ka. :P
VastaKustutaSarapuualused on ühed väärt kasvupaigad, eriti varakevadistele sibullilledele. Kuid kindlasti ka kingalistele.
On toredad ja samas jah, seda nad jah ei mõtle, et toitu( heina) oma jalge alla ei peaks tõmbama jm. :) aga samas jah, nii armas kui õue lähed kohe nad tõstavad pea ja jälgivad või tulevad laudauksele vaatama.
KustutaLammad on nunnud. Kui oleks normaalsemad olud, siis kindlasti peaksin neid ise kah.
VastaKustutaTubli oled, jõudu sulle kõigega ladusalt toime tulla!
Aga võib-olla tuleb aeg?! Minul läks ka unistuse täitumiseni üsna palju aastaid. Aitäh heade sõnade eest. Sina oled ikka üks vapper naine, ei jäta kordamata :)
Kustuta