on puistatud nii maale kui puule ja põõsale. Üks hetk ja varsti muutub pilt. Nagu keerutaks kaleidoskoopi.
Juulilumi.
Õitseb veel viipuu Craetaegus, alustas ebajasmiin Philadelphus ja maa on täis valge ristiku tupse.
Tänu sel suvel ikka aegajalt antud vihmale on aed üsna lopsakas ja taimed ilusad. Isegi tokkroosid ei ole veel roostest üleni kahjustunud.
Ebajasmiin Philadelphus
Aias on tunda ebajasmiini ja pojengide lõhna. Tasapisi alustavad ka roosid. Moonid on peagi lõpetanud. Siin üks nende õitsemismeenutus.
Harilik lodjapuu Viburnum opulus `Lumepall` rõõmustab veidi suuremate valgete tupsudega.
Viirpuu Crataegus, palderjan Valeriana
Viirpuu Craetaegus. Tema lõhn paraku meeldiv ei ole.
On veel veidi kurekelli. Aquilegia.
Uueke. Angerpist.
Pojengid on alustanud.
Tegelikult igatseks aeda päris õrnroosat ja valget tooni pojenge ka.
Roosiringi juurest Paeonia lactiflora `Monsieur Jules Elie`
Näide palderjani aias ringi käimisest. Kolis maja taha.
Keldri ümbrus küpseb.
Lammas ei olegi all nurgas. Tore kurereha Geranium x Magnificum koos sõpradega.
Üks mulle hingelähedane heinane vaade keldrile.
Karikakrad (loe: härjasilmad) on ka alustanud sealsamas.
Lavendel alustamas.
Veel on nelkide aeg.
Koos kukeharja ja liivateega.
Aga nüüd jagan rõõmu. Sügisel maha pandud kuldking ÕITSEB.
Tere tulemast! Minu Cypripedium `Kentucky Pink Blush`
Ongi tiir aias tehtud. Hetkel siis, enne raudrohtude, rooside ja muude suvikute alustamist, veel rohelust.
Eelmises postituses mainisin, et aed haljastub tihti meil siin nii, et keegi astub kuhugi kasvama ja mul jääb vaid üle rõõmustada, et sünnib midagi, mille peale ise ei olekski ehk tulnud. Eelmisel aastal rajatud tee, kus tasapisi kohaneb nõmmliivatee. Maja otsas olev kiviala on pidevas isemuutumises. Seekord siis avastasin, et nurka oli elama asunud keegi meie ümbert loodusest. Pakun, et äkki on ta raudtarn. Carex davalliana.
Ja kiviala äärde oli kasvama jäänud harilik kastehein Agrostis capillaris. Minu osaks on olnud muude tegelaste nende hulkast eemale hoidmine. Tore leidmine igatahes. Sellel aastal siis nii.
Siin looduslik aiast metsa viiv rada. Neid metsikuid radu meil jätkub. Ja kuidagi kosutav on nendega ja nende kaudu siin kulgeda.
See siis väike ülevaade meie aialõhnast - rohelisest, veidi metsikust ja juulihelbelisest.
Rõõmu ja rahu!
Imeline aed :)
VastaKustutaAitäh! :)
KustutaImeline tõesti! Nagu maapealne paradiis :)
VastaKustutaAitäh! :)
KustutaA natural path! So inviting. Meant to be, I guess. :) But otherwise, I'm almost speechless, and with every photo, I am oohing and aahing. Your Mock Orange! And your poppies!! Do you live outside in good weather? Do you have a place outdoors where you can have dinner in paradise? And the ladies' slipper - in some places here, it's illegal to pick one, as they aren't very common.
VastaKustutaThank You for visiting, Lisa. Yes, I like to be outside with family or with friends. Some places in garden are still developing. My Cypripedium- legal, ordered http://www.all-orch-ideen.de/index.php5?lang=GBR&list=KAT4. Thouse who grow up in nature they are also here under protection.
KustutaMulle tuli meelde, õigemini lihtsalt mõtlesin, meie Saaremaa raja peale, mis läks läbi kadastiku, üle laiali vajunud kiviaedade ja mööda põrisevat, sellist häält tegi maa, karjamaad. Vahest kasutasid seda rada ka külainimesed, aga selleks tuli läbi meie hoovi minna. Karjaaia ületamiseks olid kivid selle all; astusid kivilt kivile. Talvel ei tuisanud kadastiku vahel rada kunagi kinni, naabrid, kelle tee üle lageda traktoriga lahti lükatud oli, keerasid pärast tuisku meie kitsale rajale, jäljed tulid aia äärt pidi. Ja nurmnelk õitses kivide vahel ja põõsaste varjus; varjus olid nelgid päris pikad, väljaveninud.
VastaKustutaTore meenutus. Oled Saaremaalt ?
KustutaSo beautiful!
VastaKustutaThanks, and thank You for visiting, Inger!
Kustuta