Kurekellasatsiline...

ja heinalõhnane on siin praegu. Kurekelladele on soodne aasta. Taimed on jõulised ja värvivad aeda. Kõik küpseb. Heinamaatükid on kosunud ja kõrred kiigutavad oma õhulisi päid. Hetkel on nõlval jälle longus põisrohu aeg. Ilm on olnud viimasel ajal kuum ja on kõvasti kõike kuivatanud. Aga nüüd anti ka vihma ja see on tore. Korrastan olemasolevaid istutusalasid, rohimist on küll.  Midagi uut ei ole rajama hakanud. Sel aastal pisitasa viin ellu oma soovi jõuda rohkem erinevatesse aia nurkadesse ja toita ja hoodada olemasolevaid peenraid ja taimi. Tegemisi jätkub.

Kurekellad Aquilegia, idamagun Papaver orientale `Coral Reef``,  aediiris Iris Germanica

Seltskonnas on ka lauk Allium ja faasseni naistenõges Nepeta x Faassenii `Walker`s Low`

Kuna mööda väravat roniv elulõng on väga jõuline, siis sel aastal proovin, kas talle meeldib mööda võrku üles minna.

Varjundid. 

Mannavaht.

Peenra äärest hall kurereha Geranium Cinereum `Ballerina`

Sauna poole minnes. Pehme kortsleht ei ole veel õitsemist alustanud. Neid tahan vähendada.

Toonid.

Õunapuu  on mõnusalt ümbritsetud. Lisaks kurekelladele kõnnib nüüd aias ringi ka palderjan. Päris vahva jälle vaadata kuhu ta ennast kasvama sätib.

Mets-harakputk  Anthriscus Sylvestris on sel aastal ka roosiringi ääres koha sisse võtnud.  Hetkel on ta küll väga suur ja vallutanud pinnakatteroosid. Aga ise loodan, et toimub vahetus, ajaks, mil roosid õitsema hakkavad. Eks ma vaatan, kas nad ikka saavad koos hakkama.

Vahepeal kosutame end heinaliste vaadete ja kooslustega. Vahel jälle niidame. Kui mäletate, siis õunapuu all vahetusid seltskonnad. Viimati olid siin tulbid ja meelespead. Nüüd siis selline niidu segaseltskond.

Akna aluses peenras on ka üks segaseltskond. Tokkroosid alustavad, aga ka nende vahel roosid. Pisut jälle mets-harakputke, sõrmkübaralilli. Peenar läheb sujuvalt üle heinamaaks.

Seekord on ukse kõrvale sättinud end valged sõrmkübaralilled. Rõõmustav.

Valget  veel . Vägihein Verbascum.  Mulle nad väga meeldivad.

Uueke. Valge öölill. Anglesinale aitäh! Läks kasvama. Taustal juba siin kaua elanud lilla öölill Hesperis matronalis.

Paremal siis uus peenraosa kujunemas, hetkel öölilledega kaunistatud.

Siin, kui  seda rohelust täpsemalt vaadata, on lõhislehine must leeder Sambucus nigra. Tema on  Suuremõisa kooli ajal mul pistoksast ise pandud. Algul  oli mitu aastat pisike, nüüd on visanud pikkust. Tore mälestus.

Aiamaa  ka tasapisi suureneb. 

Siis nokitsen  "mereäärses", Kive on veel puhastada küll. 

Uued elanikud ka seal. Stelleri puju Artemisia Stellriana.

Schmidti puju. Artemisia Schmidtiana.

Täna on meil siin üsna suur tuul ja oli nagu päris mere ääres. Ainult vesi on puudu.

Lõpuks mõned heinamaaga vaated ka.

Kruusasel nõlval kasvav pargiroos on sel aastal jõudsalt kasvanud. Vaatan, et üldse see talv on just pargiroosidele on olnud hea. 

Kodus on ka väga hea.

Rõõmu ja rahu.