Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

esmaspäev, august 11, 2014

Imetore päev

...oli 9.augustil tänu imetoredatele inimestele, keda kõiki seob ühine huvi taimemaailma vastu. Olen nii tänulik, et oli võimalus kokku saada ja näha neid, kelle aedades on võinud virtuaalselt uidata. Saime siis kokku Kadaka armsas kodus ,Päikesetõusu talus.
 Jõudsin kohale nagu ikka kaugelt tulijana esimesena. Eks ma pelgasin veidi seda mandrimaal üksi sõitmist ka ja hakkasin varakult liikuma. Tasapisi täitus õu suurte ja väiksestega. Autode tagumised luugid avanesid ja rohevahetus läks käima. Samal ajal saime pererahvale pisikese panuse anda kuivmüüri ladumise näol. Oli tore. Muidugi Päikesetõusu on suurepärane koht oma paekivirohkusega ja millised pinnavormid! Mina, kellele kivid nii väga meeldivad oli see ikka väga hingelähedane. Ja perenaine on kõike olemasolevat nii mõnusalt ära kasutanud. On trepid ja nõlvad ja müürid ja suur püsikuteala. Kõige selle aiahoole juures oli võimalik tutvuda ka kadakaperega, nii  kadakapapa kui kadakalastega. Tore oli kuulata aia-ja muid jutte samal ajal kehakinnitusega, mille olid valmistanud pererahvas ja ka külla tulnud. Ja siis järgnes aia ekskurssioon, mille jooksul tekkis üsna palju mõtteid ja sai tutvutud uute imeliste aiategelastega. Peale seda järgnes soovijatele keraamikatund. Super! Kodune keraamikatuba ja külarahvas saab ka seal toimetada. Meiegi saime siis esmase koolituse. Oh, oli ikka lahe küll. Et kuidas seda savi siis ikkagi rullida ja mis siis edasi ja mis välja tuli. Seda, mis välja tuli näeme me hiljem. Kadakas oma lahkel moel lubas meie asjakesed lõpuni töödelda. Oli väga väärtuslik, see millest  osa saime. Aitäh veelkord Sulle, Kadakas! Ja oligi minul aeg lahkuda. Südames rõõm ja auto taimekesi täis, kes loodetavasti meil kodunevad. Tänan veelkord kõiki , kes oma kodudest killukesi jagasid. Loodetavasti kohtume ikka ja jälle.






















Selline tore lagendik liivateede ja kukeharjadega ja muidugi kiviga.























Üks nõlv























Tõeline opuntia























Kivioja























Teel varjupeenra juurde























Kaunid püsikud























Lõpuks  Köögikata toodud seemnest ja Kadaka kasvatatud trompetipuu imeline õis.

Olen südames väga tänulik kõigele ja kõigile.

Rõõmu ja rahu!

5 kommentaari:

  1. need kohtumised on just need, mis elule väärtuse annavad :D tore oli sinki tundma õppida kuigi põgusalt kahjuks vaid aga ikka napib seda koosolemise aega. Uute kohtumisteni :D

    VastaKustuta
  2. Mul oli nii hea meel, et me tuttavaks saime. Kahju vaid, et sellised kohtumised nii üürikeseks jäävad.

    VastaKustuta
  3. :) :) :) Järgmise korrani.

    VastaKustuta
  4. Oled väga soe inimene, hea oli Sind ennast ka näha, mitte vaid virtuaalselt. Usun, et kohtume- miks mitte saarel?! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi, Togram, tänan Sind. Ikka kohtume ja miks tõesti mitte saarel :)

      Kustuta