Näed siis. Käes ongi juba juuli. Vahel on kahju, et ei jõua siia väikseidki ülestähendusi teha. Rohkem seetõttu, et tagasi vaadata ja ka jagada. Tunnen rõõmu nende inimeste üle, kes suudavad reaalelus luua ja veel siia kah sellest jagada. Imeline. Minul läheb enamik aega reaalsuses olemiseks ja üldse, kõik mis puudutab üles tähendamist, olen täheldanud :) on minu jaoks siiani ikka üks kaootiline kulgemine.
Vahepeal on nii mõndagi olulist toimunud kui mitte jätta märkimata, et kõik on ju oluline. Ka see, mis esialgu oluline ei tundu. Juunis sai tehtud 2 osa kooli aednikueksamist. Käidud noortega laulupeol. Sinna vahele jäi hulgaliselt rohimist, istutamist, vaatlemist.....aias loomulikult.
Üks pilt eilsest.....

Üks pilt veel. Laulupeolt. Püüd seda edasi anda jääb. Kõlamas M.Kõlari "Nimed marmortahvlil" noorte sümfooniaorkestrite esituses. Eestimaa sinine taevas laulukaare ülal. Üksikud pilved. Nii endasse haarav, ühendav.