Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

laupäev, juuli 09, 2011

Kuna hetkel ei või aias pidevalt ringi kolistada, nimelt olen juba üle nädala olnud üsna haige, siis kasutan võimalust ja lisan siia natuke.
Mõned pildid juulikuisest aiast.

                                                          Eremurused (rohtlaliiliad) ja kukekannused
                                                                      tokkroosid
                                                                roniroos `Compassion`, kipslill
                                                                 söödav ilu....till ja rukkilill ja natuke paistab kurgirohtu ka....
                                                          potiroos
                                                                     elulõng `Piilu`
                                                 lilleniiduks loodetavasti kujunev nõlv kollaste karikakardega....
                                                 suur peenar
                                                                vaade suurele peenrale
                                        vaade suurele peenrale, paistab ka viirpuu ja selle all nelgid....
                                                                Gloria Dei

                                                                Nostalgia
Posted by at
Labels:

2 kommentaari:

  1. haavaemand8:03 AM

    Nii tore, et Sul on oma isiklik looduslik nõlv kollaste karikakardega! Mina olen oma aeda vedinud loodusest enamik oma lapsepõlvelemmiklilledest - kollased karkakrad, kullerkupud, üheksavägised, rukkililled, varesjalad, nurmenukud, sinililled, ülased. Võib-olla läks keegi meelest ära ka. Mõisapargis kasvanud kurekellad. Ainuke, kes meil ei tahtnud kasvada, oli pääsusilm.

    VastaKustuta
  2. Krissu1:33 PM

    Eks ole need looduses juba olemasolevad taimed annavad aeda seda sellist hinge, mida ei saa sõnadesse panna. Kas Sul Sinilatva ka ? Olen vaadelnud, et nii armas taim.Pole jõudnud teada veel "kodustada"
    Kõik aretatu on kahtlemata imeline ja huvitav, aga olen järjest enam leidmas , et võiksin vist elada lausa "umbrohu aias", kuidagi südamele soe on. Muidugi kaasnevad ohud, et kui verehurmarohi ja moorputk on õitsedes koosluses nii imelised, siis peale seemnete valmimist võib juhtuda, teadagi mis :) aga olen püüdnud siis teadlik olla ja mõnes kohas nad ikkagi elama jätta.Kas Sul on need päris "vanad" kurekellad? Mul on ainult sinist, aga igatsen veel roosat ja valget. Tean isegi kohta kus saaksin ehk, hetkel pole.
    Ps. meie kollaste karikakarde lugu on kah minu jaoks nii tore, aga ehk edaspidi räägin, läheb hetkel pikaks.

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)