Berta ja teised....

portreed.

Leidsin eile õitsemas ühe eelmisel aastal saadud lõokannuse. Sai ta kohe rõõmuga jäädvustatud. Kõndisin veel ringi ja muuseas õnnestus ka Bertast üsna mitmed pidid teha. Seekord saigi selline kooslus siia- Berta ja teised lillelised.

Tema siis see uueke. Lõokannus Corydalis solida `George Baker`?

Tasapisi kasvab suuremaks.

kirgaslill Chionodoxa

Meie aia sinililli

aed-lumeroos Helleborus x cultorum nimi?

? jälle ei tea nime

Külastage meid jälle!
Rõõmu ja rahu!

Esimesed...

aiatööhetked...
Lõpuks siis jõudis kätte see päev kui sain aiatoimetusi tegema. Eks oleks ka varem mõne hetke leidnud, aga kuna ilmad on olnud üsna muutlikud, siis ei kiirustanudki taimi puhtaks kraapima. Nüüd aga on vist juba tõesti aeg seda talvejärgset sassisolekut likvideerida. Ilm oli imeilus ja soe. M. tegi juba mõni aeg tagasi puudele kevadsoengud ja mina lõikamist vajavatele põõsastele. Sel aastal on vanemad buddleiad peale talve üsna elusad, aga lõikasin neid ikka. Eelmisel suvel istutatud pisemad taimed on aga üsna nirud, justkui ei elakski. Ei teagi miks. Tegelikult olid kenasti juurdunud. Loodan, et nad ikka toibuvad. Vanematega oli muidugi ka alul nii, et alustasid iga kevad peaaegu nullist. Roosid ei ole ka ükski aasta nii elusatena talvest läbi tulnud.
Täna olimegi siis mõnuga aiatõid tegemas. M, tegi lõket ja saime palju tuulega mahatulnud oksasodi põletatud.
Mina hakkasin tasapisi peenraid korrastama. Ühtteist jõudiski ära teha, põhiliselt küll puhastada vaid suuremast sodist. Laps oli ka nädalavahetusel kodus ja aitas kive vedada. See oli väga suur abi, sest kuna neid ju meil maa seest kogu aeg tuleb juurde, jõuan neid ise vaid hunnikutesse koguda. Tavaliselt äravedamiseni kulub aga palju aega. Kõike muud on vahepeal teha.
Pilte siis ka.

Hetkel kõik  tasane ja tasapisi juba rohetav.

Lambad ei ole meil veel välja saanud, sest ootame puukoormat ja ei taha lambaaeda enne ette panna.....
Oi nad kindlasti juba igatsevad õue. Kepsutavad oma suurte villakoormatega isegi laudas sees! Ja see on üsna koomiline. No teate, ise näevad välja nagu kolm Shauni sealt multikast.

Tokkroosipeenar puhastatud, küll esialgu vaid suurest sodist. Põhjalikum nokitsemine ja loodetavasti ka komposti lisamine ootab ees. On ikka kevadel seda kohta kummaline vaadata küll, justkui oleks tühi, hiljem  mets...

Keldri juures. Krookused on ärganud.

Võsast puhastatud nõlval tasapisi paljunevad sinililled. Metsaveer on muidugi neid täitsa täis. Siin on roosasid ka veidi. Taga siis tänane lõke.

Sarapuu all on oodata ärkamisi. Hetkel siis võrkiiriste aeg. Märtsikellukesed ka.

Lähivaateid. Toredasti paljunevad.

Krookuseid ikka ka :) Ka nemad on ühe aastaga päris mõnusalt paljunenud.

Nii vahva. Tegin suure peenra sisse teeraja ja seal sees nad nüüd kasvavad. Sel aastal siis tänu sellele on nende ilu ka rohkem näha, enne jäid teiste taimede varju.

Õitsevaid lilli on veel, aga tänaseks kõik. Tahaks küll rohkem õues toimetada, aga peab piiri pidama, Ikkagi esimesed aiatööd. Pean tunnistama, et teen kõike seda küll hetkel õppimise arvelt, sest kuni juunini on veel kool ja tegemisi-õppimisi jagub ülirohkesti. Vaba aega ei peaks olema. Ega ma kurda, sest koolis on väga huvitav, kosutav ja hea. Kerge ei peagi olema. Tuleb aega nii kasulikult kasutada kui oskab.
Toredaid ärkamismärkamisi kõigile!


Rõõmu ja rahu!

Armastuse...

sündimise ajal.

Soovin teile kõigile, armsad sõbrad,  imelist ilu, mis on loodud ja mis on võimalik ja olemas!
"Ilu on armastuse puhang, mis on sündinud tänutundest"(metropoliit Stefanus)

http://www.eestikirik.ee/sinu-kuningas-tuleb-alandlikkuses-5/

J. S. Bach Prantsuse süit nr.5 saraband

Imelist elu muutvat jõuluaega!

Soe tee ja kamina...

televiisor.

Ongi käes lõõtsuvate sügistuulte, sahisevate lehtede, kõrvitsapüreesupi, sooja tee ja kaminateleviisori aeg. Nii mõnus ja hingelähedane, et mitte öelda lemmikaeg. Tegelikult on ju kõik meile loodud ajad imelised ja ei hakkakski ühte siis eelistama. Ah, et mis kaminateleviisor. Kuna meie nö. suur tuba on allkorrusel, kus see on ka ühtlasi köök, siis selles ruumis ongi "televiisoriks" kamin. Päris televiisor on vist üleval. Aga seda üldjuhul vaatama ei satu :) Sealt saab tolmu pühkida.
September algas kiirusega - töö ja kool ja muud asjad. Nimelt jõudsin siis lõpuks eesti ehk kõige pikema nimega kooli, kuhu olen soovinud juba väga ammu minna. EELK Usuteaduse Instituudi Tartu Teoloogia Akadeemiasse, õppima teoloogiat, spetsialiseerumisega hingehoiule. Ja nii olengi õuetöödele väga harva saanud. Tasapisi ikka toimetan, M. muidugi abiks raskemates töödes nagu nüüd siis tänu meie määdele laudast suurepärase varanduse väljavedamise ja köögiviljamaale laotamise ja kaevamisega. Tegelikult nii tore, et selline toit maale nüüd olemas on, lisaks lammaste rõõmustavale olemasolule. Igasuguseid lillesibulaid olen ka sel sügisel maha pannud. Küll enda soetatuid ja ema saadetuid. Loodan nii väga, et liiliad, keda mul on siiani mõned üksikud olnud, meil nüüd kodunevad. Ühe "uue" koha algus on ka tehtud, aga sellest kunagi hiljem kui juba midagi näha ka on. See tasapisi kujuneb. Märksõna oleks- romantiline.
Eile sain kätte Tii-lt kätte meie ühistellimuse teel saadud kuldkingade pojad. Oh nii põnev ja tore. Loodan, et neile meil meeldib ja nad talve ikka üle elavad. Ja tore, et keegi meid niimoodi innustab. Aalujad muidugi ongi sellised, pidevalt. Jõua vaid järele kõigele sellele imelisusele!
Rooside ettevalmistamine talveunne jäämiseks on ka kohe algamas. Sellised mõningased sügistegemised siis.
Täna sain ka fotoka ja külmetund sõrmedega õues ühe tiiru tehtud.

Määd tulid ka uudistama....

Minni oli eriti rõõmus...

Silm....

Esimesed lumimarjad...

Sügisastrid on sel sügisel ikka mõnuga õitseda jõudnud.

Lehtede sahin. Tasapisi laienev sarapuualune istutusala saab sel aastal endale kuldkingad. Kõlab pidulikult :)

Päris tore võiks olla sammaldunud selg ja kuldkingad....

Ka sel aastal jõudis kivikilbik meil õitsema hakata hilja....

Taustal lumepalli mõnusaks värvitud lehed....

Üsna siilid....

Tasapisi paljuneb ka kooliaiast saadud siidpööris.

Terve aed võiks pihlakaid täis olla. Sel aastal siis ka meie puud punasetäpiliselt rõõmsad.

Sama rõõmsasilmsed kibuvitsad....

Ja siis hakkasid sõrmed külmetama. Toas podises aga kõrvitsapüreesupp. Nii, et võimalus sooja saada. Jagan ka retsepti, juhuks kui kellelgi ka kõrvitsaid või suvikõrvitsaid nagu meil, lademetes.

Kõrvitsa(suvikõrvitsa) püreesupp
Koguseid muuda vastavalt pere suurusele.

Vaja läheb: (minul on pott umbes 2,5l )

1 suvikõrvits(suurem) või kõrvitsat
2-3 küünt küüslauku
2-4 toorest kartulit
1 puljongikuubik või valmis puljong
vesi
sool
250 suitsujuustu(sulatatud juust, kohvikoor)
tosta või sepik või sai- kuubikuteks
natuke õli, kuubikute praadimiseks

Valmistamine:
Suvikõrvits või kõrvits koorida, tükeldada suurteks tükkideks 3/4 poti ulatuses.
Küüslauk tükeldada
Kartulid tükeldada
Vett lisada olenevalt nii palju kui paksu suppi soovitakse. Mina panen nii, et köögiviljad on 3/4 kaetud.
Keeda ja vajadusel lisa soola. Kui valmis, siis lisa soovi kohaselt kas suitsujuustu või hoopis sulatatud juustu või kohvikoort.
Mikserda saumiksriga ühtlaseks.
Valmista saiakuubikud.
Selleks kuumuta pannil õli ja kuumuta kiirelt kuubikud. Sega ja jälgi et läheksid krõbedaks. Serveeri supp ja lisa kuubikud.
Lähene loominguliselt, kõik on lubatud. :)

Nii, ja hakkaski soojem!

Selle söögijutu peale jagan veel ühe toreda rõõmukillu. Eks ma ikka ju vahel käin külastamas ka teiste blogisid. Ja kuna mulle meeldib köögis kaminateleviisori vaatamise kõrval ka toitudega toimetada, siis üks blogi mida külastan on Mari- Liisi http://www.siitnurgastjasealtnurgast.ee/.  Kord tutvustas ta oma vastilmunud raamatut "Pinikule!" ja samas sai osaleda ka selle loosimisel. Ma ei ole just sage erinevates loosimistes osaleja, aga kuna raamat tundus armas ja isuäratavate retseptidega, siis kommenteerisin paari reaga postitust. Ja unustasin. Alles tükk aega hiljem tuli meelde vaadata ja oma rõõmuks leidsin enda nime raamatusaajate hulgas. Tore oli veel ka see, et ma ei olnudki hiljaks jäänud ja raamat saigi minu omaks. Imetore ja aitäh Mari-Liisile!

Nii et sõbrad, tulge, lähme piknikule! Retsepte igasse aastaaega!

Laternad valgustamas sügisesi hetki....

Rõõmu ja rahu!

Sügisesse teel ja...

roosiline tagasivaade.

Peale seda ägedat kuuma suve oli nii kosutav oma õhtustel kõnniretkedel vaadata äikeseeelseid-ja aegseid taevavärve ja märgata kuidas kõik muutub aegamööda "tummisemaks".
Aias peale kõrbeaega ikka on ühtteist. Peale sadusid on ka korralikult umbrohtu ja õitsenud pealseid. mida tasapisi õnnestub ka koristada. Põhitöö on suure hooga peale hakanud ja väike väsimus juba ka peal, aga eks see harjumine koormusega vajab ka aega. Mõnus on nüüd vabadel hetkedel labidas haarata ja taimi maha ja ühest kohast teise istutada. Ideid ja mõtteid tuleb nagu seeni hetkel....

 Üks tunniajane metsaskäik ja päevane sissetegemine :)

Aga nüüd siis suvelõpu pilte ja aialõhna.

`Piilu`

Üks hortensia kolmest eelmisel aastal istutatutest õitseb väga külluslikult. Üks vähem ja ühel ei ole üldse õisi, kuigi taim ise on lopsakas. Võib-olla on liiga varjus?

Isekülvi teinud üheaastate flokside üle saab ainult rõõmu tunda.

Lõvilõug. Ka nemad on ikka väga hästi püsivad.

Sel aastal sain endale ka fuksiaid. Küll on ikka armsad oma rippuvate kellukestega.

Nüüd mõned põõsasmaranate pildid, kes on tänavu õiterohked...

 Segu

Suvel üles panemata jäänud roosid. `Amelie Renaissance` Sel aastal oli üllatavalt madal.

`Kimono`

`Claire Renaissance`

`Compassion´ i muinasjutuõied

`Queens Palace` . Hetkel ise üsna pisike, aga kauni õiega...

Üks oma esimese suve rõõmustaja. Eelmisel aastal istutasin kummalegi poole väravat `Sally Holmesi`
Ühekordse õiega roos, aga suurepärane suve läbi oma õisi hoidev. Kõige huvitavam oli, et õitest moodustus õitekuhi-ring, see oli ikka võrratu.

Kui ma sel aastal kõik kollased lilled aiast ära jagasin, siis eelmisel aastal istutatud roosi ma ju kusagile ei saatnud. Tegelikult sai see ka ostetud rumalusest, usaldades fotodel olevat ja kirjeldatut, ehk siis olema pidavat kreemikat õievärvi. Iseenesest väga kauni õiega, lokkis äärtega roos `Sophie Renaissance`. Katsusin talle siis tasakaaluks siniseid kaaslasi leida. Kaaslaseks lauk.

Hetkel on roosid näitamas oma teise laine õisi. Sügisel on need tugevad ja tummisemad, rõõmuks kargesse ilma.

Lõpetuseks üks ajutisel toel kasvav aeduba, kes mulle hinge läks ja edasiseks mõtteid andis.

Hetkel on käsil kevadeks valmistumine ja värvikildude mulda panemine, et siis peale talveund põnevusega neid ootama hakata. Sel aastal siis liiliate lainetel. Ju näeb, maa on meil siin savikas, lisan küll liiva , aga kas neile meeldib.


Rõõmu ja rahu!