Selle suve loomelugu

on jõudnud juulikuusse.
Loomelugu, sest nagu juba eelnevatest postitustest on aru saada toimub igaastane loomelugu väga vabaimprovisatsiooniliselt. Küll aga olen mina paraku selline uudishimulik ja loodan küll, et mitte väga pealetükkivalt aiandushuviline, et püüan siis tasapisi sellele kas kaasa aidata või siis loomeloos kaaslane olla. Protsess ongi kõige toredam ja rõõmu pakkuv. Olla ja luua koos loojaga.
Täna otsustasin siis ikka pilte teha- küll ei ole aeg sobiv, küll ei ole valgus sobiv jne. Aga sõrmkübarad hakkavad selles kuivuses juba varsti ära õitsema. Kastnud olen ikka ka mõnel õhtul, sest meil siin saarel ei ole korralikku vihma olnud ei tea mis ajast. Õnneks on mul küll selliseid taimi enamus, kes ise hakkama saavada, aga neilegi teeb kuumus paratamatult liiga. Näiteks tokkrooside lehti pean pea iga päev ära korjama, et taimed nii rääbakad ei oleks.

Heinamaad on kohati ikka värvilised ka. Madarat on üsna palju, eriti nõlvadel. Karikakakar on ka osades kohtades üsna jõuliselt sisse kolinud. Täitsa tore.

Sõrmkübaralilled on sel aastal eriti rohkearvulised. Nelile sobib kui on juhuslikku taimestamata maad, siis kolivad sisse.

Kurekatlaid on ka üllatavalt rohkem sel aastal "suures peenras". Mõned ikka väga väga kõrged. Täitsa tore. Talinelgid oma värvivarjunditega on ülitoredad taluaias.

Turkmeeni lauk on end peitnud kortslehe taha. Mitu aastat polnud neid millegipärast näha, nüüd , sel suvel siis jälle. Tore.

Eelmisel aastal istutatud uus kukekannus. Mõnusa tooniga. Äkki oli `Dusky Maidens`

Neid "tuttmoone" on sel aastal ka nii palju, et eile just küsis üks õue sattnud võõras, et kas pojengid :) Aga ei ole.

Roosid ka alustavad. `Compassion`

Koosluses,

`Peace`alias `Gloria Dei`

`Louis Odier`

Lavendel ka alustab koos laukudega.

Väänduva kuslapuu`Serotina`lõhna on sauna juures rohkesti.

Keldri juures on üsna värviline. Aga siin need kollased karikakratäpid ei häirigi...

Teise nurga alt ka.

Sellega praegu lõpetan.
Tasapisi kaevan edasi sauna juures olevat istutusala ja olemasolevatega tegevust jätkub. Kodus on nii hea, et ei taha kuhugi mujale. Metsas käime ka koeraga iga päev, nii et ülevaade on olemas. Mustikad on juba peaaegu valmis. Seeni on juba kastmeks ja pirukaks saanud. Kuidagi nii vara tulid, puravikud  just. Pune hakkab kohe õitsema. Põdrakanep juba teeb seda.
Rõõm lihtsatest asjadest.

Rõõmu ja rahu!

Sünnipäeva eelõhtu...

Jaanipäev. Ristija Johannese sünnipäev.
Ristija Johannese sõnad : " Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema"
http://www.eestikirik.ee/ristija-johannese-kuulutus/

Üks jalutuskäik koduõuest....

Triibuline...

Pliiatsimets...nii kutsusid lapsed väiksena selliseid metsi...

Sünnipäevaks ehitud..../sookail/

Viis ainsust...

Küllus..../pohl/


Rõõmu ja rahu!

Rohekas kleidike...

Et siis jälle on viimasest postitusest palju aega mööda läinud. Aiatoimetusi ja pilte olen vahepeal teinud ikka ka, aga kuna tööl kestis veel juuni alguseni pingeline periood, siis siia ma ei jõudnud. Ja nüüd nädal tagasi jäin üsna korralikult seljanärvipõletikku. Oma diagnoos "vähese kaevamise , loe : kaevamisest taastumise" viga. Olen praegugi "tubasel" reziimil ja püüan korralikult paraneda. Hetkel on juba parem.

"Rohekas kleidike", et mis see tänasesse postitusse puutub ja miks mitte kollased juuksed. Tuli lihtsalt meelde see võilille laul ja tunnistan, et sel aastal , see tähendab juba eelmisest suvest saadik on mul justkui kollasevaba perioodi vajadus. On vist selline aeg, et tahaks vähem säravamat ja nii ta praegu aias ongi- rohelised, sinakad, roosakad, pruunakad toonid ja valgetäpilisus sinna juurde annab sellise teise olemise.

Viirpuu alustab...

 Kummel on õitsemist alustanud, esimesed õied juba korjatud ja kuivamas...

Keldripealse sel aastal haljastas kukehari.
Esiplaanil jälle longus põisrohi, kellest olen varem ka kirjutanud ja  kes mulle jätkuvalt nii meeldib ja tore, et ta ka paljuneb hästi. Elaval kujul on ta armsam kui pildil (pildistaja viga)

Maikuus sai meie Berta aastaseks. Sünnipäevakingiks tegime talle väljasõidu Kassari randa :)

Vat selline koeratüdruk. Lisan, et taustal olevad tulbid õitsesin meie rõõmuks esimest korda ja imearmsa varjundiga õied olid.

Lambapreilid said ka uued suvesoengud. Seekord käis meil professionaalne pügaja ja oli ikka vahva vaadata küll kui järgemööda siis määd istuma pandi ja minutitega oligi väga korrektne, lausa mistralik(mäletate selline põrandakate oli) soeng kõigil olemas. Algul nad lausa häbeneseid üksteise ees oma uut suverõivast. Esimene talv siis meil üle elatud ja kõik hästi.

Aga nüüd siis praegusi õitsejaid ,  on jälle iiriste ja kurekellade aeg...

 Mõnus toon...

 Koos ka päris toredad

 Jällegi mõnus värvigamma...

 Tiilt saadud uuekesed, nii toredad...

Veidike ka kollakat tooni ikka :)

Mõned pundid on veel lahti minemata, on mida oodata. Ja muidugi tuli üks uus peenravisioon ka. Aga seekord ma ei kaeva. Juba panin papi alla ja teisaldasin sinna mättaid ja sinna läheb ka niidetud muru ja ükskord on mul....ju siis näeb, mis.

Kurekellad- mu järgmised lemmikud.
Eelmisel sügisel sain Kristiine aiandist nii mõnegi taimebeebi ja rõõm, et nad mul siin kodunesid. Ja need kes juba olnud, need on ka mõnusalt paljunenud, kõnnivad siin ringi. Tahaks tegelikult seda kõige tavalisemat taluaedade valget ka saada, ju kusagilt ikka leiab.

 Harilik kurekell Aquilegia vulgaris 'William Guiness'

 Kanada kurekell Aqulegia canadensis 'Corbett'

 Aquilegia vulgaris 'Winky Rosa-Rosa'

Lõpuks siis hetki viimasest postitusest tänaseni.

 Ärkamas, peenrad veel tühjad..

Keldri kevadmeeleolu

 Tsiil, vaata, naistenõgesed on kodunenud :)

 Esimese aasta järgne kooslus. Esimese aasta lumepallid. Harilik lodjapuu `Roseum`

Meie maja trepi juures olev varjupeenar...
tõmmu kurereha, varemerohi, hosta.

Lõpuks küsimus. Kes ta on?
Leidsin ta meie õue võsast juba eelmisel suvel. Sel kevadel istutasin nad peenardesse teiste hulka. Nii toredad! Vana aja lill. Ja lõhn....

Selline väike ringkäik siis aias ja ajas.

Rõõmu ja rahu!

Vihmasel hommikul....

paras aeg üks postitus teha pooleli olevatest rajamistest. Tööl küll hetkel kiired viimased nädalad ja midagi eriti kodus ei jõuagi.  Hea on aga õhtuti mõnedki labidatäied kaevata või peenrad üle käia.

Varjualuse juures olev "kiviala".
Nagu eelnevates postitustes juttu on olnud, asus selle koha läheduses kartulimaa. Kuna kive on meil siin kindlalt rohkem kui kartuleid, siis oli kunagi neid kokku kuhjatud ja moodustunud oli üks kivihunnik mis mind kogu aeg väga häiris. Võsagi oli juba hunniku peal enda kasvama sättinud. Sellest kõigest kõigepealt vabanenud oli algul mõte kivid ära vedada. Kuna aga aega ei ole kahjuks ka meiekandis varnast võtta, siis jäi ja jäi see tegevus ootele. Ja kui ma siis aegajalt ikka ja jälle seda paika vaatlesin tekkis pilt, et kui seda hunnikut hajutada ehk siis laiendada, siis ta vast ei häiriks nii palju. Seejärel tuli ka varjualune ja tasapisi hakkas pilt välja joonistuma. Selle mõtte kasuks räägib veel see, et kive, mida mul igal sammul maapinnast on vaja eemaldada on vaja kuhugi teisaldada. Antud juhul oleks üks hea koht kuhu neid maha panna. Kogemus sarnase alaga on mul juba aastatepikkuselt olemas maja otsas. Ei kurda. Riie on all ja aegajalt  pean sinna lennanud seemnetest idanema hakanud taimekesi eemaldama, aga see pole just väga suur töö.

Siin on kivihunnik juba laiemaks aetud, esmane hunnikupilt on juba muutunud.

Teiselt poolt ka.
Tegelikult on mul mõttes et kui meil ikka /võib-olla/ läheb kruusaradade rajamiseks, et siis võiks sinna peenemat kruusa vahele panna. Oleks veidi vaheldusrikkam. Aga seda siis näeb. Selle valge kiviga peab mu meelest üsna ettevaatlik olema ,et aeda väga ära ei killusta . Ps. Varjualuses kuivavad lambaaia võrgud...

Kuna meil saarel midagi muud alusriideks saada polnud, siis pidin geotekstiili võtma. Siin on näha paigutusprotsess....

Võrgud juba aia küles ja kiviala kuju enam-vähem paigas ja ootab kive. See tegevus jätkub.
Olen mõelnud seda väheste taimedega ka haljastada. Ehk mõni kõrreline ja ehk mõni okkaline ja äärtes juba on mul ka ühtteist.... Aga taimestus ootab veel tekkivaid mõtteid.

"Suure" peenra areng.
Tasapisi hakkab see koht ka valmima. Muidugi mitte haljastus. Kaevata on ikka olnud kõvasti ja üks osa on veel tegemata. Seda siis õhtuti väheviisi teen. Vaatlemise tulemusel olen jaganud peenra veel osadeks ja kavatsen vahelt läbi ühe mururaja viia. Praegu on see tegevus pooleli, sest iiriste õitsemine tuleb ära oodata.

See roheline peenrapiirides olev ala on siis veel kaevata. Pildil ei paistagi nii suur, aga reaalis ikka võtab aega. Vaadates teiste blogijate kaevamisi siis võiks mul juba see valmis olla, aga küll ma ka ükskord jõuan :)
Mõtteid on jah palju/loe: liiga palju/ rajamistest. Aga hetkel lõpetan pooleliolevaid ja kavatsen köögiviljamaa korda teha ja toita olemasolevaid peenraid ja seda kõike on juba küll ja küll.

Lõpuks rohe-musta-kivilistele piltidele lisaks veidi ka värve, mida aias külma kiuste leidub.

Esimesed nartsissid

Lõokannus. Ootan et ta meil juba aktiivsemalt ringi kõnniks...

Kobarhüatsint ja hüatsint.

Koerahammastega on küll sel aastal nii, et Pagoda, kes eelmisel aastal nägu näitas sel aastal ei näita ja see väike on üksikuna välja tulnud. Ei tea, lehti on küll, aga nägusid mitte.

Eelmisel aastal saadud aubrieeta.

Tulbid. Väga vähesed on praegu lahti. Minu tulbikollektsioon on siiani selline juhuslik. Olen ise ostnud mõned kirju-mirju seltskonna sooduspakid . Siis veel mõned teadlikult värvi järgi soetatud seltskonnad ja siis ema saadetud , kelle portreid siis nüüd näeb....Kahjuks ei ole mul sordinimesid kirja saanud. Kui keegi teab , siis võib märku anda.

Sarapuu oma hetkel väikeste õrnade lehenupsudega on nii armas. Epimeediumid on juba ärganud ja Tiilt ja Tsiililt saadud uued sõbrad on ka ilusasti kasvamas. Nii tore. Oh ärkaks ka kukits. Oleks ta olemaski!!!

Rõõmu ja rahu!