Rohekas kleidike...

Et siis jälle on viimasest postitusest palju aega mööda läinud. Aiatoimetusi ja pilte olen vahepeal teinud ikka ka, aga kuna tööl kestis veel juuni alguseni pingeline periood, siis siia ma ei jõudnud. Ja nüüd nädal tagasi jäin üsna korralikult seljanärvipõletikku. Oma diagnoos "vähese kaevamise , loe : kaevamisest taastumise" viga. Olen praegugi "tubasel" reziimil ja püüan korralikult paraneda. Hetkel on juba parem.

"Rohekas kleidike", et mis see tänasesse postitusse puutub ja miks mitte kollased juuksed. Tuli lihtsalt meelde see võilille laul ja tunnistan, et sel aastal , see tähendab juba eelmisest suvest saadik on mul justkui kollasevaba perioodi vajadus. On vist selline aeg, et tahaks vähem säravamat ja nii ta praegu aias ongi- rohelised, sinakad, roosakad, pruunakad toonid ja valgetäpilisus sinna juurde annab sellise teise olemise.

Viirpuu alustab...

 Kummel on õitsemist alustanud, esimesed õied juba korjatud ja kuivamas...

Keldripealse sel aastal haljastas kukehari.
Esiplaanil jälle longus põisrohi, kellest olen varem ka kirjutanud ja  kes mulle jätkuvalt nii meeldib ja tore, et ta ka paljuneb hästi. Elaval kujul on ta armsam kui pildil (pildistaja viga)

Maikuus sai meie Berta aastaseks. Sünnipäevakingiks tegime talle väljasõidu Kassari randa :)

Vat selline koeratüdruk. Lisan, et taustal olevad tulbid õitsesin meie rõõmuks esimest korda ja imearmsa varjundiga õied olid.

Lambapreilid said ka uued suvesoengud. Seekord käis meil professionaalne pügaja ja oli ikka vahva vaadata küll kui järgemööda siis määd istuma pandi ja minutitega oligi väga korrektne, lausa mistralik(mäletate selline põrandakate oli) soeng kõigil olemas. Algul nad lausa häbeneseid üksteise ees oma uut suverõivast. Esimene talv siis meil üle elatud ja kõik hästi.

Aga nüüd siis praegusi õitsejaid ,  on jälle iiriste ja kurekellade aeg...

 Mõnus toon...

 Koos ka päris toredad

 Jällegi mõnus värvigamma...

 Tiilt saadud uuekesed, nii toredad...

Veidike ka kollakat tooni ikka :)

Mõned pundid on veel lahti minemata, on mida oodata. Ja muidugi tuli üks uus peenravisioon ka. Aga seekord ma ei kaeva. Juba panin papi alla ja teisaldasin sinna mättaid ja sinna läheb ka niidetud muru ja ükskord on mul....ju siis näeb, mis.

Kurekellad- mu järgmised lemmikud.
Eelmisel sügisel sain Kristiine aiandist nii mõnegi taimebeebi ja rõõm, et nad mul siin kodunesid. Ja need kes juba olnud, need on ka mõnusalt paljunenud, kõnnivad siin ringi. Tahaks tegelikult seda kõige tavalisemat taluaedade valget ka saada, ju kusagilt ikka leiab.

 Harilik kurekell Aquilegia vulgaris 'William Guiness'

 Kanada kurekell Aqulegia canadensis 'Corbett'

 Aquilegia vulgaris 'Winky Rosa-Rosa'

Lõpuks siis hetki viimasest postitusest tänaseni.

 Ärkamas, peenrad veel tühjad..

Keldri kevadmeeleolu

 Tsiil, vaata, naistenõgesed on kodunenud :)

 Esimese aasta järgne kooslus. Esimese aasta lumepallid. Harilik lodjapuu `Roseum`

Meie maja trepi juures olev varjupeenar...
tõmmu kurereha, varemerohi, hosta.

Lõpuks küsimus. Kes ta on?
Leidsin ta meie õue võsast juba eelmisel suvel. Sel kevadel istutasin nad peenardesse teiste hulka. Nii toredad! Vana aja lill. Ja lõhn....

Selline väike ringkäik siis aias ja ajas.

Rõõmu ja rahu!