Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

kolmapäev, juuli 31, 2019

Astudes...

augusti sumedusse.

        Oleme ikka kuivas. Paaril päeval on nüüd mõni tilk tulnud, aga jah, senini, alates maist umbes 4-5 päeva on meile vihma antud. Seekord siis selline suvi. Osadele taimedele meeldib, osa kõrbevad ja õitsevad üliruttu ära. Aiatõid saab teha nii kuidas ilm ja aeg lubavad, seega, midagi suuremat kui olemasolevate äraõitsenud õite noppimine pole viimasel ajal teha saanud. Kurke ja suvikõrvitsat tuleb jõudsalt, sibulad on üles võetud. Maasikad ja vaarikad moosiks keedetud, mustikad igapäevaselt laual. Mesilarajoonis on nüüd kahe pere asemel ootamatult kolm. Loodame, et neilgi läheb kenasti. 


     Tokkroosid on ikka armsad, samas õitsevad ära meeletu kiirusega ja sellesuvine roostesse haigestumine on ka ikka kole. Pea kõik lehed on korjatud, aga nagu ka varem olen kirjutanud, peaks neist aias loobuma, aga no ei raatsi. Huvitav on, et eelmisel aastal, kui oli veel palavam, siis roostet peaaegu et ei olnud ja tookord mõtlesin, et ju see kuum ja kuiv siis sobib. Sel aastal on peaaegu samad tingimused, aga jah, hullem olukord. 



        Vahele ühest (edasi)arendusest. Nimelt on mul siin üks suur sarapuudealune, mis on veidi varjuline, samas väga kuiv koht. Sõitsime ikka ümber põõsastiku. Mulle aga ei meeldinud ammu teede võrgustik, mis seeläbi tekkis, seega sellest aastast sai see sõiduring kaotatud. Kohe muutuski pilt ja  tekkis võimalus kuidagi sarapuu alt liikuda meie "mereranna" motiivi juurde. Sarapuu all olnud kivid sai laiali puistatud ja peale seda see kujutluspilt arenema hakkaski. Hetkel on see mul küll alles  peas, aga tasapisi liigun selle teostamise poole. 


         Nagu eelmises postituses kirjutasin, tegelen siin niidukijoonistustega, vastavalt kuidas siis tundub ja pilt paistab. Praeguseks on  nõlvadel olev niidutaimestik juba osaliselt maha niidetud, kuna kõik oli juba ära õitsenud ja kohati pilt juba korratu.


         Siin juba tuttav rannamotiiv. Teravaõiene kastik Calamagrostis  acutiflora `Karl Foerster`on jälle võimas ja  tagasi lõigatud schmidti puju Artemisia schmidtiana `Nana`ja Stelleri puju Artemisia Stelleriana `Silver Brocade` on ka ilusasti taastunud. Kuna tegin seda esimest korda, siis ei teadnud, mida oodata. Nõuanded sain sõpradelt, aalujatelt, ja minu rõõmuks on taimed tõesti taastunud peale talve ja rõõmustavad oma hõbedassinkjate olemistega. 
     Igatahes täitsa põnev on, ise ka veel täpselt ei tea, kuidas seal see koht areneb, ehk siis kujutlusest reaalseks saab, aga nagu aiasõbrad teavad, teeb see protsessis olemine sisemiselt rõõmu.


`My Joe Ann`
              Liiliate õitsemisaeg on ka juba mõnda aega käes. Osa juba äragi õitsenud. Mõned liiliapungad said siin kevadel ka külmakahjustusi ja seetõttu lahti mines on osa õisi olnud ka külmavõetud välimusega.


`Pearl Jessica`


`Corsage`?


Mõned roosid siis ka. `Rapsody in Blue`näitab esimest aastat oma õisi. 


`Kimono`


`Mainzer Fastnacht` (lillakam kui pildile jäi)



        `Annabel`-id on jälle võrratute õiepallidega. Taustal üks meie "tuhalammas". Nimelt on ühel nende karjamaatükil meie lõkkease(kevadine) ja selle kuumaga on seal olemine nende lemmiktegevus. Huvitav igatahes. Nende endi värv nüüd muidugi ka.


Kaunist suve jätku kõigile.
Ootame vihma!

Rõõmu ja rahu!





10 kommentaari:

  1. Antagu teile seda vihma. Aga su pilte vaadates tuleb mul alati tahtmine kõik sinnapaika jätta ja teele asud, et seda ilu oma silmaga näha :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! :) Tore, kui kutsuv on, aga eks meil ikka on kõik arengus ja pildidki ju enamvähem ühtedest samadest peenardest väikeste taimevariatsioonidega. Enamus aiast ikka kujunemisjärgus, seega piltide kaudu ehk ka mõneti petlik mulje.

      Kustuta
  2. Loodame, et seda vihma ikka veel tuleb, meil küll natuke tuli, aga kaevates on muld ikka täitsa kuiv veel altpoolt.:(
    Ja sinu aiapiltidelt kumab alati mingi imeline rahu vastu. Rahulik ongi ilus! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Jah, loodame ikka vihma, seni vahelduvalt ikka kastame, muidu poleks vist enam keegi(peale raudrohu) väga elus, tundub. Tõesti, rahulikus ON ka ilus, igas mõttes, ja eks see püüdlus ikka ongi ka aias, kui ka kujundamisega tegeleda. Seetõttu võtab mul siin ka kõik aega ja nagu eespool rahmeldajele kommenteerisin, eks pildid mõneti ka petlikud, sest peegeldavad mõnda kohta aias, ülejäänu ikka kujunemisjärgus ja kõike ei jõua....

      Kustuta
  3. Aga juba see, mida sa oled loonud, on väga-väga ilus ja hingelähedane.

    VastaKustuta
  4. Teil on isegi valgus teistsugune 😀 kerge, kuldne, õhuline.
    Yhinen vihmapalvega. Võru kandis on vihma piisavalt, jagatagu nyyd kaugemale kah.

    VastaKustuta
  5. Sulle on see jutt tühi-tähi, sest tead vist isegi, et jutt mändidest ja tokkroosidest ei käi kokku. (Ja männid on kenad.)Katsetasin juhuslikult ära, peale männi eemaldamist ei ole ükski tokkroosi õis "niisama" pudenenud. Nüüd plaanin vahepeal soikunud tokkroosi-kasvatuse uuesti taastada, sest nad on võrratud. Võrratud pildid!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tühi-tähi mitte, aga jah, tean seda männi "mõju" ja me ju elamegi siin mändidega koos, seega kõlab nagu lootusetu (tokkroosidele mõeldes)...aga eks ma siis korja neid lehti. Tore, et sul siis paremad tingimused neile. Ja... aitäh! :)

      Kustuta