Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

neljapäev, mai 28, 2020

Meelespeaõrnalt...

maikuust juunisse.

Mul on nii hea meel, et meelespead paljunevad üsna hästi ja kõnnivad ka aias omatahtsi ringi, muutes aiaolemust õrnemaks. Meile sellised lilled, kes ringi kõnnivad, tundub, et sobivad. Samas meeldib mulle see ka, kui mõni üksiküritaja kusagile on peatuma jäänud, andes äkitselt enda teadmata mingi aktsendi olemasolevasse. Justkui üks ootamatu, kuid rõõmustav kohtumine kellegagi, keda varem ei ole kohanud ja kes jätab oma jälje, tõmmates korraks tähelepanu endale. Samas sobides ümbritsevaga ja  moodustades teistega koosluse. Tänastel piltidel on ka mõned sellised kohtumised. 

Hetkel on kõik, nii aias kui metsas, veel õrnroheline, aga juba muutumas nö lopsakamaks. Ühel päeval tulnud vihmasabin andis siin selleks kohe tõuke. Peale mida on jälle olnud väga kuiv ja soe. Just enne seda vihmasabinat panin maha porgandi, kaalika, aed-piparrohu prooviks, isegi mõned kartulid. Korralikku kartulimaad me rajanud ei ole, seega on seegi rõõm, kui veidike oma kasvatatut maitsta saab. Sibulad, kurgid, kõrvits ja suvikõrvitsad ootavad veel oma aega. 

Aiatöödest. Rohida on jätkuvalt palju, seega nokitsemist jätkub. Ka taimekahjureid kahjuks, kelle eemalehoidmisega tegeleda.


Uus kooslus.



`La Belle Epoque`


`Bell Song`


`Tresamble`


Üks tulp, keda olen aeda soovinud, on `La Belle Epoque`. Tal on huvitav värv ja erineva valgusega paistab ka erinev. Selline nüansirikas. Olen mina siis püüdnud neid soetada. Eks ma olen kasutanud antud võimalusi ja ostnud ühest ja teisest kohast ja tulemus: üleval ja all piltidel on nö sama tulp. Samas ülevaolev on sarnasem. alumine hoopis teisetooniline, samas ka muidugi huvitav. Ka ei tea ma kuidas nad edaspidi käituvad. Proovin nad suvel üles võtta, aga kas järgmine aasta ka õnnestub neid  õitsema saada ei tea, sest nende uute sortide ja nende soovide ja kasvutingimustega olen veel kohanemas. Sama kehtib ka nartsisside kohta.



Üks kohtumine. `Uncle Tom`?


Saxifraga 

Sarapuudealuse olen tahtnud pigem rohe-valgeks jätta. Mõningaste värviliste läbiastujatega. Kivirik on alati kaunis. Küll tema padi kipub mul seest pruuniks minema, aga õnneks ta lubab kohendamist. Püüan edasi talle sobivaid tingimusi leida ja võimaldada.


Pulmonaria officinalis

Kopsurohi on ka tore. Mul on neid  hetkel vaid üks, valgete õitega. Ehk jõuab teisigi meile siia milllagi. Seni rõõmustame muidugi tema üle.

  
Siin näha siis meelespeade rändamisi, on nemad alles poolelioleva haljastusega peenardesse kolinud. 


Aktsent(id)


Nurmenukkudele on see kevad kuidagi eiti meeldinud. Nüüd on lisandunud ka meelespead nende seltskonda. 


`Anquelique´ tulbid on minu ühed hingelilled. Aga sellega on tegemist ja nuputamist ka, et nö sordiehtsaid, ehk õrnroosasid tulpe oma aias pidada. Olen neidki ühest ja teisest kohast saanud soetada ja osa on õrnroosad, osa küll õiekujult sarnased, aga hoopis tugevamatoonilised. Mitte, et need ilusad ei ole, aga jah, teatud koosluses meeldiks mulle just need õrnemad.





Poeedinartsissid on ikka võrratud lõhnajad, lisaks ilule.


Aktsentõied (vana hea punane)


Roheline seltskond valge mets-harakputkega ja väikese tulbilillaga.


Õrn, õrn, habras õrn.....

Rõõmu ja rahu!


8 kommentaari:

  1. Tõesti habras ja õrn, imeline !

    VastaKustuta
  2. Jaaa, mulle meeldib ka, kui taimed ise mu aias omale sobivaid kooslusi tekitavad.
    Mul on küll pikk tee minna ja tobeda silikaat-kortermaja juures võib tulemus imelikki tunduda, aga Sinu aed on just selline, milletaolist (just taolist, sest sellised aiad ei saa kunagi olla päris sarnased) minagi omal oma vaimusilmas näen. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ❤️ Tore, et oleme ühes tajus :)

      Kustuta
  3. Hei!
    I like your pictures very much. Hilsen Anne

    VastaKustuta
  4. Elegantne. natuke lohakas, looduslähedane - imeilus kõik kokku!

    VastaKustuta