Kurekellade...

helisemine  ülikuumuses.

Nagu avalauses peegeldub, on vabalt levivad kurekellad vallutanud aia ja tunnevad ennast üsna hästi. Kuumus ja kuivus tegelikult on ikka väga suured, sest sadanud ei ole üldse. Kastame, nii kuidas saame. Osa taimi, näitkes tokkroosid, on väga lopsakad, kuigi alumised lehed kolletavad. Roosid lähevad juba õitsema. Kõik areneb ülikiirelt. Järgmisel nädalal loodetavasti läheb veidigi jahedamaks. Aiatöid ei ole ka väga hea teha nii palavaga. Istutada tahaks uusi taimi, aga hetkel peab selle tegevuse ikka edasi lükkama.

Järgnevalt helikatkeid tänaõhtusest aiast....

Aed-iirised ka alustavad. Tundub, et see kuumus neile meeldib.

Maja äärde istutatud kukekannus on sel aastal visanud kõrgust. Näis, kuidas tal edaspidi läheb.

Hariliku kurekella variatsioonid on toredad. Aga tundub, et pean neil hakkama silma peal hoidma, et nad nüüd ka väga domineerima ei hakkaks. Üsna jõulised on ja levivad hästi.

Harilik lodjapuu Viburnum opulus  `Roseum` on ju armas küll, aga taas mõtlen, et peaks ta ehk mujale "komandeerima". Nimelt ei suuda ma ennetada seda meeletut kahjurite rünnakut iga aasta tema lehtedele ja nii kahju on seda "kaost"vaadata. Osaliselt suudan midagi päästa, pritsides ja kaugelt vaadates polegi nagu viga, aga lähedal olles on vaatepilt kurb. Kui kellelgi oleks hea nõuanne, mida teha, et seda vältida. Mulle meeldib, kui selle koha peal on üks väiksemat sorti nö soolopuu - või põõsas. Olen mõtisklenud asendada ta näiteks hariliku kikkapuuga või kellegi teisega. Hetkel on see mõtlemisekoht.

Allium  on toredasti paljunenud.

Ootame vihma.

Rõõmu ja rahu!