Valgem...

on kõik. Ega ma ikka eriti muud õppimise ja töölkäimise kõrval teha jõua. Näiteks jaanuaris sai tehtud kuus eksamit ja neli arvestust. Uhh, nagu maraton sai läbitud- füüsiliselt väsitav, vaimselt kosutav.
Mida valgem, seda enam liiguvad mõtted mööda aeda ka ja juba on mõningaid seemneidki soetatud ja kohe läheb külvamiseks.
Panen ühe lumisema hetke siia, et jõulupostituse ajast välja astuda. Pilt ise juba mõnda aega tagasi tehtud, vahepeal lumigi jõudnud pooleldi ära sulada. Kuna aga meie õu nö. kausis asetseb, päris roheliseks ei läinud ja tänase seisuga on jälle kõik lume all. Sajab praegugi ja ilus on. Ei kurda, olgu taimed pigem veel teki all. Vahepeal kui see suur sadu siin kõik vallutas oligi nukker, roosidel puha jalad vees ja muidugi siis veel ju külmetas. Eks kevadel näeb, kes selle muutliku talveperioodi siis üle elavad.

Olen avastanud, et talvised aia relieefid, mis siis välja tulevad kui kõik on tasane ja vaikne, inspireerivad ja tekitavad mõtteid edasisteks kulgemisteks. Ju näeb, millal ükskord jõuab. Paar aastat läheb veel intensiivses õppimises.

Üks tubane rõõmustaja ka.

Rõõmu ja rahu!