Augusti algul...

Hemerocallis . Päevaliiliate lad. keelne nimi tuleb kahest kreeka keelsest sõnast " hemera"- päev, " callos" - ilu
Päevaliiliate kasvatamine sai alguse Aasias, (Hiinas). Esimene mainimine väidetavalt 2697 eKr . Kasvatati nii ilu-kui ravimtaimena. 16.saj.alguseks jõudsid ka Euroopasse. C. Linnee
paigutas nad algul liilialiste sugukonda. 1985.a. aga paigutatakse päevaliilialiste sugukonda. (K.Uurman)

Kõik päevaliiliad on mulle aeda tulnud kahjuks ilma nimedeta. Neti abil olen püüdnud neile nimesid leida. Ega ikka hästi leia ja päris täpselt ikka ei tea, sest pildi kaudu tuvastada on ikka teine kui elusana näha. Kahjuks.

Selline hästi "puhassügavkollane" õievärv.

aed-päevaliilia H. hybridum
`Aten`?

H. hyb.
 `Black Prince?

ruuge päevaliilia H. fulva
või hoopis  H.hyb.`Rajah´?

H.hyb. `Frans Hals`?

H.hyb. `Apricot Beauty`?

Üks mu lemmikuid oma värviga.
H. hyb. `Catherine Woodbury`?

Aias on üks paik just päevaliiliatele, aga kuna seal on üsna tihkelt savine maa, siis komposti lisamine on kohe väga vajalik. Osa sellest saingi kevadel tehtud ja mõjus. Kohe näha, et taimedel on parem. Aga seda saab edasi teha. Plaanis on seda ala ka veidi laiendada. Lisaks päevaliiliatele on seal veidike lavendlit ja jälle mu "lemmikuid" ,kaeralilli.
Kui mõne päevaliiliatuti aga suurde peenrasse panen, siis seal on ju nö. vaba liikumine taimedel ja suvel selgub siis, et jah, ruumi on vähe ja vahel jäävad siis need päevaliiliatutid teiste lillede varju. Eriti Catherine tahaks privaatset paika. Arvatavasti leian talle selle. Mõte on juba olemas.

Mõned aia vaated ka.

Majanurk. Eespool on siis kividega kaetud ala kuhu kunagi sai istutatud mõned põõsad. Sel aastal jätsin meelega esiplaanil jaapani enela maha lõikamata. Lõikasin, aga vähem kui muidu ja mulle meeldis, on teine ikka üsna lopsakas ja mitte nii "vormis". Vanake põõsasmaran on ka sel aastal väga õisi täis ja rõõmustab oma päikesesilmadega.
Mõtlesin, et raudrohi võiks sinna kivide vahele oma elu elama asuda, mõni juba isegi on kolinud. Ka mõni sõrmkübaralill näitas sel suvel seal oma nägu. Päris tore. Samas kivktaimlaks ei tahaks seda kohta arendada, pigem võiks jääda  kivid ja taimed.

Kevadel kaevasin oma sirgjoonelise peenra kulgevaks. Algul oli üsna kummaline, sest enamik taimi olid algse joone järgi. Nüüd aga on näha, et esiplaanil, ehk siis kulgemise sees on uued tulijad, loodetavasti ka jääjad. Esiplaanil neemeesiad, siis kipslille(1.a) ja kosmoseid, mis nüüd alles hakkavad lahti minema. Oh kuidas ma ootan juba, et  kosmoseid  on nii palju, et nad ennast ise jälle ja jälle külvaksid. Siiani seda veel pole, ehk leiavad ikka tee meie aeda. Oleksin rõõmus.

Sauna juures. Sinine käoking Aconitum napellus piilumas.










"Sügise poole lilli" edaspidi.....
On pliidi juures seismise aeg. Kukeseeneaeg. Ehitamise juures olemise aeg. Tööl käimise aeg. Samas ikka jätkuaeg "näpudmullas".