Sügise poole lilled...

Aeddaaliad.
Selle roosa ostsin kevadel poest. Pildi ja tegeliku õievärvi vahe on olemas. Samas peab selleks valmis olema, eriti sel teel ostetud taime puhul. Aga las ta olla, pole viga.

Kui eelmise õievärv erines ütleme siis pisut(loe: pisut rohkem) pakil olevast, siis sellist värvi lille ei ostnud ma küll kohe kindlasti. Aga las temagi olla, lihtsalt ehk oleksin ta teadnud kellegi teise naabrusesse istutada kui praegu. Ju näeb, kas elavad talve üle, siis saab asukohta ju muuta.

See on huvitav taim, iga tema õis on omamoodi.
Siin tumepunase kraega.

Siin üleni roosa.
Ja variatsioone on veel. Kusjuures sel aastal on põhitoon roosa, mis mulle ka väga meeldib ja lisandub siis tumepunane erinevas koguses.

 aed-leeklill ehk aedfloks Phlox paniculata


On ka meie aias juba mõned sordid. Kui ma sageli imetlen erinevaid taimi ja kõike seda rikkust, mis on olemas, siis oma aeda leiavad esialgu küll tee mõned.  Ei tahaks öelda, et just täpselt siia sobivad, siis arvaksin end kõike teadvat, tundvat, aga midagi ikkagi on, miks mõned taimed jäävad imeteldavateks teistes paikades, õuedes. Ja seal on neid tore kohata.

Pilves ilmaga tehtud pilt.
Kui tihti suveti floksid vaevlevad jahukaste käes, siis sel aastal seda ei ole.
Olen soovinud väikest värvide segunemist, siin on näha algus...

See floksivärv on muidu üsna intensiivne ja ei saa öelda, et see mulle nii hingelähedane oleks.
Aga ju  olulisem leida neid kaaslasi kellega koos ta olla ja hästi tunda võiks. On veel leidmisemaa.
Meie aeda on ta tulnud mu lapsepõlvekodust.
Sel pildil on ta ümber harilik raudrohi, kelle sugulasi  sel aastal on väga mõnusalt ringi jalutamas meie peenardes ja küll on rõõmsad taimed. Pikaealised- mõnusalt ühtepidi õrnad, teisalt tugevad. Ja tore, et õitsevad sügise poole mineku teel.

Siin on ta sättinud ennast maja juurde roniroosi kõrvale. Taamal jaapani enelas `Froebelii`
Üks külaline vaatas valge raudrohu mõjul, et põõsas  olla nagu punane raudrohi. Nojah õisikud veidi ehk kaugelt sarnased..

Üks tore üheksavägine. Õpetaja käest saadud. Olla rootsimaalt.
Õied on suuremad ja õitseb rikkalikumalt kui meie looduslik.

Mõned üheaastased rõõmustajad ka.

Suur mungalill ehk kress Tropaeolum majus

 kress koos petuuniaga Petunia x hybrida

 sultan-lemmalts ehk virk-liisu Impatiens walleriana koos petuuniaga.
Esimest aastat ta mul on ja väga armas.

 Maitsetaimede seltskond, küll juba üsna õitsval moel.
Sügiseti on see meil mõnes kohas moes.














Aga metsas on imeline, kanarbikulõhnaline lilla maailm koos punaste pohlaträpsudega. Ehk jõuan  ka fotokas kaasas sinna.....
Ps. meil täna küll sajab pea kogu aeg....