Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

reede, juuli 20, 2012

Roosid vol.3

Polüantroosid, polüanthübriidid, floribundroosid

Nende vahel on piiri tõmbamine raske. Rootsipäraselt kobarroosid. See tähendab, selle rühma rooside õied on kobarates. Kõige suurema õiega roose kutsutakse vahel grandiflooraks (suureõieline). 19. saj. ristas Guillot rohkeõielise kibuvitsa ja hiina kibuvitsa. Esimesed sordid liigutati kreeka poly (mitu) järgi polüantrooside nime alla. Läbi lüüa oli raske, sest teehübriidid, mis arenesid samal ajal, meeldisid kasvatajatele rohkem. Polüantroosid on kasvu poolest tublimad, harmoonilisemad(tihedamad), aga teehübriididel sageli suuremad õied.
Floribundroosid, mida algul kutsuti ka polüanthübriidideks ja mis olid läbi teinud ristamise teehübriididega, olid saanud juba endale suuremad õied. Ühe esimese floribundroosi vormimise taga seisab taanlane Dines Poulsen, 1912. Peale esimese maailmasõja lõppu hakati rääkima Poulseni roosidest. Raamatust G.Manell, B.K. Johanson " Roosid"

 Rosa floribunda 'Kimono'
 Ruiter, madalmaad 1961

Imeilusad kobarates tihedad täidisõied.
Armsa õpilase kingitus.


















Selle aasta uustulnuk, ema kingitus.
`Queens Palace` floribundroos
Poulsen , Taani 1998
Sexi Rexi x seemik







Veel roose.

Kahjuks ei tea, mis tema nimi on. Selverist kunagi ostetud, kindlasti mitte potiroos,väikesed õied. Emadepäevaks emale istutatud.










Potiroos.










Roosid on sel aastal üsna elujõulised. Talvest tulid üsna hästi välja. Esimest korda ei lõiganud ma neid sügisel ja kevadel pidin tõesti vähem tagasi lõikama. Roniroosid painutasin maha ja esimest talve jäi kõik sügiseks kasvanu kevadel alles, pisut sai lõigatud. Kevadel panin nagu ikka Cosmo roosiväetist ja veidi ka komposti. Suve algul oli lehetäide rünnak, hetkel aga uued võrsed ja lehed on üsna ilusad. Mis aga sellele aastale omane on, enamik taimed ongi suuremad. Näiteks istutasin roosidele kaaslasi- raudrohtu ja neitsikummelit ja....need on sel aastal nii roosidel üle pea, et hetkel ise on nad küll ilusad, aga roosid  paraku tagaplaanil.

Siin on veel kuidagi. Loodan, et ehk roosid veel kasvavad ka.









Üldiselt on pilt selline. Üsna lopsakas neitsikummelite osalus.  Iseenesest meeldiv, ainul roose pole näha.









Sel aastal on õievärvid ka tumedamad, mulle tundub. Päikest ehk pole nii palju ja juua saavad jälle korralikult.
Siin on `Clair renaissance`. Algul vaatasin ja kuna ma olin paar roosi  eelmisel aastal ümber istutanud, et kas on ikka tema :)






Neitsikummel koos põld-varesjalaga Consolida regalis.










Neitsikummel, tähklavendel, roosa raudrohi.











Üks  astilbe roosasse mähkunud rohusilmikAphantopus hyperantus.
Ei olnud kauaks, üks klõps ja läinud ta oli...

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb...K.Ristikivi








5 kommentaari:

  1. Väga ilusad mahedad värvkompositsioonid. Roosad roosid sobivad päris hästi sinna segaseltskonna hulka.

    VastaKustuta
  2. Minu jaoks on kogu see rooside klassifikatsioon üks suur segapudru, eriti just vanemate osas. No ega tegele ju ka nendega:)
    Ja ma olen vist mingitmoodi haigeks jäänud, varem vaatasin hea meelega kõiki roose, aga nüüd tundub mulle, et ainsad roosilikud roosid ongi roosat värvi:D Ja Sul kasvavad nad veel nii ilusates kooslustes

    VastaKustuta
  3. Tore kui meeldib.Mulle ongi, tundub, hingelähedasemad õrnemat tooni roosid, roosad, kreemikad jne. Aga see taimedele kaaslaste leidmine, see on üks vaatlemisaeg, mis kestab vist läbi elu. Arvestamine on vist hea sõna. Aga seda peab ikka ja rohkem õppima.

    VastaKustuta
  4. Väga ilusad. Roosa on armas ja rahustav. Mulle tundub, et punane on väga jõuline, valge lahja ja kollane roos ei ole roosiline.
    Nüüd sai küll pisut arvustatud aga need on vaid minu emotsioonid. Igal inimesel on oma tunne elust.

    VastaKustuta