Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

reede, aprill 21, 2017

Kosutav...

vihm käis öösel üle õue. Olin just enamuse peenraid saanud puhtaks teha ja isegi roose jõudnud toita. Täitsa sobis - sadu viimistles konarusi ja värsket koristamisjärgsust. Eks seda talvevarju siin jagub, roheluseni läheb veel aega. Aga oli ju ka alles öösiti ja hommikuti päris krõbe. Eile muutus siis pisut soojemaks. Isegi krookused avanevad nii vaevaliselt, tulbid on päris vaikselt veel.

Mõtteid on, aiateemalisi, aga hetkel olen ikka veel kooliradadel. Seega pean end tagasi hoidma. Teen vaid hädavajalikku. Mõned kevadised ärkamised siis piltidena, põhiliselt krookuseid.


Sarapuu juures murus (samblas)


Nimed lisan kui olen oma märkmed üles leidnud. 


Peenravahelisel teel


Õunapuude all


Crocus Chrysanthus `Prins Claus`


Esimesed õunapuu alt. Puschkinia libanotica


Puschkinia libanotica `Alba`

Siis käisin rododendrone üle vaatamas. Neile kujuneb koduks väike metsatukk. Kõik kolm on meile tulnud, ostnud pole ühtegi. Tundub, et on kodunemas. Väetasin, loodan, et lähevad ka õitsema.
Selle metsatukakesega on ka mõtteid, esialgu korrastada, veidi harvendada. Sinililled on seal mõnusasti paljunenud ja üldse üks mõnusalt "vähe metsane" koht. 


Rodo oma särava rohelusega, ümbrus ärkamas....


Siin on uueke, sügisel istutatud.(Tii-lt)


Siin on näha (kui hoolega vaadata) kõik kolm. Kunagi ehk paistab paremini kui saab  rohkem korrastatud.


Teise nurga alt ka. Jäävad nad siis varjualuse taha.


Lõpuks mõned sinililled ka.


Ülasteaeg on algamas. Taimed ärkavad ja õues on nii mõnus. Haned on siin lähedal põldudel sookured välja vahetanud . Suured seltskonnad on saabunud  ja oh seda seletamist. Toas on lobeeliad pikeeritud ja kosuvad. Väikestviisi ikka saab ka õue-ja aiaaega tunda . Kosutav õppimise vahele.



Rõõmu ja rahu!

pühapäev, aprill 16, 2017

Evangeelium...

....rõõmusõnum kõigile. Nii rikkaile kui vaeseile. ".....Ta sillaks sai lõhangu üle, maa taevast võib puudutada!"  Usu läbi on kõikile avatud taevatee! Milline arm ja lootus.

Kristus on üles tõusnud! Christ is risen! 



Surm on neelatud võidusse! 1Kr15:54

Õnnistatud Ülestõusmispühi!

Rõõmu ja rahu ülevalt!


pühapäev, aprill 09, 2017

Avab...

silmi. Aed siis.
Kuigi meie aia avanemised on vist üsna hilised - viimane lumigi alles läks, on märgata juba ka mõningaid värvilaike. Nii tore on see muutumine. See, kuidas vaikselt iga päevaga ümberringi rohelisemaks muutub ja õitsema puhkeb. Peenrad, mis on juba saanud puhtaks, hingavad vabanenult ja kohe hakkavad uued ninad päikese poole sirutuma. Roosid on nii ja naa talve üle elanud. On palju neid, kelle on pidanud üsna maani lõikama, aga on ka neid, kes on üsna puutumata jäänud. Hetkel ongi jätkuvalt palju koristamist ja korrastuslõikamist. Õunapuid lõikas M. juba mõni aeg tagasi. See on hea, sest kuna panin õunapuude alla murusse lillesibulaid, siis saavad need seal nüüd rahulikult õitsema hakata, ilma et keegi peaks peale astuma. Ootan neid juba, käin ikka ninasid piilumas ja neid on juba. Lihtsalt meil siin võtab aega. Isegi vanemad lumeroosid on alles pisikesed. See-eest üks uueke, Tii-lt saadud, peaks olema must lumeroos,  on esmakordselt oma nägu näidanud. Elab ta sarapuu aluses.


must lumeroos Helleborus Niger


Ka meie aia mõned märtsikellukestest on sinna, sarapuu alla, kogunenud...


...ja on sättinud end turvaliste kivide kõrvale.


...nagu seda teevad ka võrkiirised ja krookused, kes tasapisi silmi avavad....


võrkiiris Iris reticulata 


Mõned varajased krookused on lahti ka suures peenras ja said särama hakata kui olin nad talvekoormast vabastanud. 


Ka keldri juures jõudsin pisut korrastada. Lavendlid, roosid ja iisop said lõigatud. Mõned krookusetäpid on sealgi.



Täna loodan pikeerida lobeeliad ja jõuda veel aeda korrastama. Vahepeal käime Bertaga põldude vahel jalutamas ja sookurgede tasakaalukaid kõndimisi vaatamas. Sinililled hakkavad avanema. Kõik hingab mõnusalt uue hooga. Uut hingamist kõigile!

Rõõmu ja rahu!

laupäev, märts 18, 2017

Hing...

ja hõng.

On ka meile siia juba jagunud päikselisi ja kevadisi hetki. Lisaks sadudele. Mõnus on Bertaga kõnniretki teha. Kurvaks teevad vaid teeääred, kus autoakendest väljavisatud sodi välja sulab. Iga kevad saab seda siin hulgaliselt kokku korjatud. Kahju, et ei taheta alati loodust loomulikuna hoida.

Aeda väga ei kipu, nii märg on veel. Täna korra käisin, aga püüan vähem tallata, sest pehme on pea igal pool. Nõlvadel vähem. Tegin ka mõned pildid. Praegu on aed siis osaliselt roheline, pehme ja samblane. Suur osa aiast aga veel jätkuvalt lume ja vee all. Ninasid on rohkesti paistmas, aga , hetkel piilume neid kaugelt. Sel ajal maiustame vahtramahlaga.
Sookured saabusid juba mõni aeg tagasi ja kakk teeb metsas häält. Lähemale ei ole ta kolinud. Ootan ikka.
Kevad läheneb vaikselt. Hea meelega juba toimetaks, riisuks ja puhastaks peenraid, aga ootame kui kuivab. Seniks mõned samblased hetked.


Kivid oma roheliste rüüdega on praeguse aja hinge paitavad. Suvel on nad muidugi ka alles, aga kaovad siis paraku üldisse rohelusse.


Juba ammu on mul soov aias üks samblastele sobiv koht luua ja samblamaad laiendada. Ehk õnnestub kunagi. Seniks on ta seal, kus  elama on asunud. Suvel on need kivid lauspäikeses.



Ja esimesed õied on ka aias. Lumikellukesed. Armsakesed.



Kevad läheneb, astub õrnade sammudega ja märkamatult. Astume kaasa.

Rõõmu ja rahu!

pühapäev, detsember 25, 2016

Anda

iseennast! Suurim armastus!


Armastuse ülemlaul

Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. 
 Ja kui mul oleks prohvetianne
ja ma teaksin kõiki saladusi
ja ma tunnetaksin kõike
ja kui mul oleks kogu usk,
nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta,
aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi. 
 Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin
ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust,
siis ma ei saavutaks midagi. 
 Armastus on pika meelega,
armastus hellitab,
ta ei ole kade,
armastus ei kelgi ega hoople, 
 ta ei käitu näotult,
ta ei otsi omakasu,
ta ei ärritu.
Ta ei jäta meelde paha, 
 tal ei ole rõõmu ülekohtust,
aga ta rõõmustab tõe üle. 
 Ta lepib kõigega,
ta usub kõike,
ta loodab kõike,
ta talub kõike. 
 Armastus ei hääbu kunagi.
Olgu ennustused - need kõrvaldatakse,
olgu keeled - need vaibuvad,
olgu tunnetus - see lõpeb ära. 
Sest poolikult me tunnetame
ja poolikult me ennustame, 
aga kui tuleb täielik,
siis kõrvaldatakse poolik. 
 Kui ma olin väeti laps,
siis ma rääkisin nagu väeti laps,
mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps.
Aga kui ma sain meheks,
jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed. 
 Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult,
siis aga tunnetan täiesti,
nagu minagi olen täiesti tunnetatud. 
 Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm,
aga suurim neist on armastus. 1Kr13

Armsad sõbrad!

Rõõmu ja rahu!
Olge väga hoitud oma teel ja igal päeval!


pühapäev, oktoober 09, 2016

Sügiskildudest kee...

on maailm.  Killud soojad, sumedad, sügavad. Puudutavad ja hingele head. Osa neist puulehtedena laotatud meie jalge alla, et oleks pehmem. Ainult vaikne sahin reedab, et nad seal on. Kõik on sügavam, säravad kilked on sulanud ühtlaseks hingestatud meloodiaks. Sügistormid lisavad avarust ja kõlavust.


Sügisastrid on jõudnud oma õied avada.


Lõhnav gladiool ,G. callianthus Marais, selle aasta meeldiv uustulnuk.


Peotäis roosi `Aspirin`


Viimane `John Cabot` õis.


Veel tutvustamata Tii-lt saadud `Liisi` Imeline õis.


Uueke. `Munstead Wood`. 


Viimane `Coral Dawn`õis.


Kikkapuu Euonymus europaeus kaunis sügisrüü, taustal harilik elupuu ja kanada kuusk Conica


Lobeeliad veel õitsevad.



Lõvilõuad on ka veel õites.


Toonid.


Suvelõpu õun.


Sügisõun, nime ei tea. Praeguseks juba kastides.


"Mereäärne"  Näitavad tuule suunda.

Sügisesed aiatööd kestavad. Kestab lillesibulate muldapanek ja muidu õue koristustööd. 
Kui aed valmistub jääma puhkama, siis endal on alanud töö-ja õppeperiood.


Siidpöörise sahinas.

Rõõmu ja rahu!

esmaspäev, august 29, 2016

Lammaste pidupäev ja...

veidi tee rajamisest.

Meil siin maja ümber on suureks väärtuseks vanad puud. Kahjuks saab nende aeg ka paraku erinevatel põhjustel läbi. Nii ka järjekordsel saarel, kelle sees kasvasid juba seened. Ka oli ta ohtlikult kaldu lauda poole. Jõudsime nii kaugele, et leidsime inimese, kes ta väga rahulikult ja ohutult maha võttis.




Tegemist  koristamisega ikka jätkus, aga M. on nii tubli olnud, et hetkel on vaid pakud lõhkuda. Mõni neist jääb alles ka, nii ilusad on.


Meie puu nägu,


Ja lammastel oli pidu! Samas olid nad suured abilised okste lehtedest puhastamisel.



Samal ajal maja juures alustasime tee rajamisega. See küll on praegu pooleli. Olen varem kirjutanud, et sügis-talvisel ajal läheb meil maja ümber üsna poriseks, nii et sai mõeldud, et teeme asteplaatidega tee. Aga kuna sobiva suuruse ja tooniga plaate ei leidnud, siis oli M. nõus need ise valama. Tooniva pigmendi leidsime Tallinna lähedalt ühest firmast. Mina olen küll selle rajamise juures pigem abitöölise rollis.


 Mulla teisaldamine ja tee aluse tegemine.


Plaadid.


Tasapisi edasi.


Liivapadi all. Maja juures tuleb tee üsna sirgelt, edasi üle õue looklevalt. Aga selle üle õue etapiga jätkame nähtavasti järgmine suvi. Seegi etapp ju veel lõpetamata. Hetkel veel minna edasi ümber majanurga ka. Liiv kividele ümber panna ja sinna liivateed istutada. Eks arengutest edaspidi.

Mõned pildid siis augustikuisest aiast ka. Raudrohi hakkab juba ära õitsema, ka vihm, mis nüüd jälle jõudis, on teda räsinud.


Raudrohi ja kukesaba.


Vesikanep sõpradega.


Kõrguste vahed.


Ikka vesikanep. Täitsa tore. 


Elulõng ikka veel õitseb.


Maja esine kooslus. Tokkroosid ja jaapani ülased.


Buddleia `Black Knight` on üsna lopsakas, alustas ta peale talve ju peaaegu nullist.


Viimased floksiõied .`Bright Eyes`


Nimetu.


Ka nimetu. Mulle nii meeldib õrn toon.


Keldri juures on aed-liivatee ,lavendel ja ümber olev heinamaa juba lõpetamas. Iisop ja roosid veel õitsevad. Siinne taimemaailm kujuneb tasapisi.


" Rannaäärne" on üsna samas seisus, tee-ja muud tööd on vahele tulnud.


Üks kujunev läbikäik.


Vahele mõned roosid. `Jaqueline Du Pre` Imeliselt armsad õied ikka.


`Nostalgia`


Natuke rohelist. Olen jõudnud köögiviljade sektsiooni. Porgand. 


Lammastele maiuseks loomapeet.


Suvikõrvitsad enne lehtede harvendamist.


Vahepeal möödusin üksikust mustast õiest. Tokkroos.


Samal ajal sarapuu all on üsna vaikne.


Lõpuks jõuan ringi juurde. Siingi kujuneb kõik meie aiale omaselt tasapisi. 


Viimased liiliad õitsevad `Miss Feya`



Ees atlase aruhein.

Puhkus on läbi, kohe algab ka kool. Natuke on seda vaba hetke, et aiatöid teha. Veel on taimi istutada, teha ümberistutusi. Maha panna uusi sibulilli. Lisaks rohida ja rohida. 

Rõõmu ja rahu!