Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

kolmapäev, september 19, 2018

Siidpööriste sahin...

 ....sügises sulandub....
...süda - Su seesmine - sügavas säras...
....sulab....sulab....sulab..
....särab...


...Oled oodanud olulises olemist...
...ongi...
...olemas....
...on...


Tinglik "mereäärne" ei ole sel aastal edasi arenenud, kivimere kohalt. Küll aga on kasvanud taimed. Olles üks suvi istutanud Stelleri puju Artemisia stelleriana `Silver Brocade` ja nähes  järgneval kevadel, et ta on (vist) välja läinud, sai uus soetatud ja (õnneks) tema kõrvale istutatud. Rõõmsaks üllatuseks taastus ka eelmine ja nüüd on nad kokku moodustanud toreda laigu. Mereäärne on arengus, ja ongi juba mõtteid, just, mis puudutab madalaid kõrrelisi. Samuti on hakanud selginema selle paiga värvigamma ja taimede valik. Jällegi, hea kui alati kohe aega ei ole!


Teravaõiene kastik Salamagrostis x acutiflora `Karl Foerster`, Artemisia stelleriana `Silver Brocade`, vasakul paistab pisut paruktarna Carex comans.


`Ritausma`ja noor roog-sinihelmikas Molinia arundinacea `Karl Foerster`. Minni ja Lambi.


Schmidti puju Artemisia schmidtiana `Nana`on ka toredasti sel suvel laienenud ja moodustanud armsa hõbedase kuhila. Pujud on omamoodi toredad taimed kõik.



Siidpööris on suvega taas laienenud ja võib vaadelda, kuidas tuules ta ühele ja teisele poole graatsiliselt lainetab. Tõeline hingepuudutus.

Värve veel on aias. Daaliad, nagu eelmises postituses kirjutasin, on alles avanemas. Palju mul neid ei ole, mõni juurikake poest ostetud, aga on ilusasti kasvama läinud. Kaks üle talve ka hoitud. Algul oli nii kuiv, et võttis aega, kui sirguma hakkasid.


`Blue Boy`. Pildil roosam kui reaalis.





`Nuit D`etè` õied alles avanevad,


Jätkub siilkübarate ja jaapani ülaste õitsemine. 


Üks kukekannus Delphinium üllatas esimest korda oma kaunite õitega. Nimetu.
  

`Compassion`jällegi üllatas sel aastal väga pikkade uute võrsetega. Oma vanuse ja selle kohta, et iga kevad alustab nullist, on praegune eriline ja milline teine õitsemine ja muidugi see lõhn!



(leia pildilt Berta)
Meil on jah, nagu näha, siin selline sügisene segusus õitsenud ja õitsevatest taimedest. Ja koerast ja lammastest ja mesimummidest ja siilist jpt. Koosluses  on värve ja varje ja hääbuvat ja saabuvat.
Aiatöid muidugi jagub ka ikka küll ja küll ja tuleb endal "silma peal hoida", et liiga ei teeks. 

Rõõmu ja rahu!





laupäev, september 01, 2018

September ja....

`Annabelle`id ja teised.

See suvi oli ju ikka üsna omamoodi - üsna katsumusterohke taimedele ja üllatav ka. Osadele, kellega olen eelnevad suved ikka ja jälle nende tervisliku seisundi tõttu hädas olnud, sobis selline lõunamaine kuumus kohe väga hästi. Näiteks tokkroosidele ja floksidele. Ja viimased on ikka väga pikalt õitsenud, rõõmu kui palju.
Roosidele on ka meeldinud kuumus, praegu veel  mitmel rohkelt uusi pungi avanemas. Kõrbenud muru asemel on taas rohelised vaibad. Värske ja ilus on praegu. Hing rõõmustab ja on hea olla. Hortensiate õiepallid on taas võimsad, `Annabelle` põõsaid on meil juba 4 ja laienevad, seega varsti saab ehk neid veel mõnes kohas olema. Ümberistutusi on aias üsna palju teha, näis, palju jõuab. Nii mõnigi roos ja taimed ootavad maha istutamist ja muidugi ka uued lillesibulad. 

Hydrangea arborescens`Annabelle`ja siilkübarad


Nepeta racemosa `Walker`s Low`, Hydrangea arborescens  `Annabelle,` harilik kukesaba Lythrum Salicaria, kukehari Sedum


Naistenõges on ka väsimatult õitsenud. Vahepeal tundus, et nüüd on lõpetamas, aga juba hakkas tulema uusi õisi. Kui eelneval aastal lõikasin õitsenud ära ja pidi kaua ootama, millal uued tulema hakkasid, siis nüüd noppisin vaid õitsenud õisikuid uute vahelt välja ja nii ei olnudki aega, mil oleks õitsemispaus olnud. Üks daaliasilm ka vasakul juba avanenud. Sel aastal läheb õitsemaminekuni aega, nii kuiv oli.


Elulõng `Paul Farges`on värava juures väga jõuline, ronides igale poole, aga armas on ta seal aia ja `Annabelle`i peal.


Juba mõned aastad tagasi sai Juhani puukoolist üsna väikesed valge buddleia taimed ostetud. Need nüüd kosusid ja sel aastal viskas üks põõsas väga võimsad võrsed, õiedki lopsakad. Ainus miinus on, et õisik ei jõua veel lõpuni õitsema minna kui tagantpoolt juba ära õitseb ja pruun ei mõju siis õitseva valgega koos just hästi. Kui ma teistel, tumedatel buddleiadel lõikan neid õitsenud pruune õisikuid ära, ka ei paista õitsenud osa nii kontrastsena, siis valgel ei saa kahjuks poolt õisikut kuidagi enne eemadada. Eks on nii. Aga algul on hästi armas.


Buddleia davidii `White Profusion`


Pilt killukese mesitaruga. Vesikanep ja mitu kuud usinalt õitsenud valge floks esiplaanil. Meie vahvad uuekesed-mesilassipsikud, muide, kinkisid meile ootamatult ka veidi mett. See oli suur rõõm ja üllatus. Nüüd tuleb loota, et nad ka esimese talve meil üle elaksid.


Floksisilmad.


Uueke. Kingitud aedhortensia Hydrangea paniculata `Vanille Fraise`



Roos `Munstead Wood` , harilik kukesaba.


`Liisi`


Uueke. Tii ja sõprade külaskäigu meenutuseks õitseb roosiringis kingiks saadud ` Queen Elizabeth`. Aitäh!


Roosiring hakkab vaiksel oma nimevääriliseks kujunema. Seni kuni roosid kasvavad suuremaks olen hoidmas seal ka teisi taimi. Sel suvel aga olen juba teinud muutusi ja praegu rõõmustavadki meid seal peamiselt roosade rooside rõõmsad silmad. Ümberistutusi on teha veel küll. Näiteks pojenge mujale komandeerida ja roose istutada.


Potiroosid kolisid  maja taha peenrasse, aga tema siin on kuidagi eriti lopsakate õitega ja jätan ta roosiringi. 


`Gloria Dei`(`Peace`) hurmav õis. Tema peab roosiringist kolima mujale, sobivamasse seltskonda.


Potirooside pesakoht. Asutatud hiljuti. Istutatud taimed , tunduvad, on rahul ja on sättinud end õitsema.


Lõpuks viltuse kilpkonnalille Chelone obliqua kardin.

"Hingeaeg" on alanud, suvesära on taandunud ja asendunud sügavamaga. Metsateed on salapärasemad ja seened pistavad välja oma päid, pohlatäpid lisavad rõõmukilde. 

Kaunist sügist, armsad sõbrad!

Rõõmu ja rahu!

teisipäev, juuli 24, 2018

Nad on igal pool...

...nüüd aias, need meie uuekesed - mesilassipsikud. Nii vahva on, tehes jalutuskäike, leida neid igalt poolt. Akna alt, tokkrooside seest üleni õietolmustena või punelaigus või siis juba lõpetama hakkavate keerispeade pealt. Vihma ei ole meil ikka veel. Kastame, aga kuna köögivili ja osa puid-põõsaid saab juua esmajoones ja teisi istutusalasid ikka jagub, siis kahjuks neis on kastmine nö järjekorra alusel. Vähemalt midagi saavad, aga küpsetab ikka väga. Lilli ja liblikaid ja mesilasi muidugi õnneks on.


Ei teagi, kas on jaapani või viltjas ülane. Aga tasapisi paljuneb siin ja seal ja sel aastal näitab juba rohkemaõieliselt oma armsust.


Näoga ka siis.


Kukekannuseid hakkab ka iga aastaga rohkem aiapilti lisanduma. Osa neist sel suvel üsna madalad. Seda kuivuse tõttu nähtavasti. 


Delphinium elatum `Excalibur Light Blue with White Bee`





`Dusky Maidens` seal aastal väga madal.
Liiliaid lisandub ka iga aastaga, loodetavasti jäävad. Mulle nad väga meeldivad. 


`Night Flyer` püsib kaua.




`Friso`ka sel aastal juba toekam. Seltsiks roos `Aspirin`.


`Pink Perfection`


Üks noor armas päevaliilia ka, kahjuks ei tea nime. 


Vahele mõni raudrohtude ja teiste kooslus. Achillea




Nende valgete üle olen kohe väga rõõmus.


Üks tore floks, kelle nime ma ei tea, ka tasapisi laieneb.


Lõpuks juuli segasummapeeenrad. Valge floks naudib sooja, kuigi jalad hakkavad, vaatan, nüüd juba väsima.


`Annabelle`



Keerispea on andnud toredat tooni peenardesse, nüüd küll juba väsib ja hakkab vajuma.



Mesilastel on veel, keda külastada. Avanema hakkavad buddleiad, vesikanep, siilkübarad.
Ootame vihma, aga no on nagu on. 


Rõõmu ja rahu!