Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

teisipäev, juuli 25, 2017

Sidin ja...

sädin täitis täna meie kodu. Oli armas päev, Neljandiku pere käis külas. Väikesed tüdrukud kaunites kübarates külastasid lilleniitusid ja veetsid aega meie pere laste mänguasjadega. Need ootasid juba ammu, et keegi neid ka vahel õue viiks. 
Külaliste viibimise ajal oli fotoaparaat toas, seetõttu on pildid pigem siis selle päeva meenutuseks päeva meeleolust. Hommikul, muide, tuli siinsesse kõrbe kolm tilka vihma! No oli mõni tilk ikka rohkem, aga tõesti vaid mõni. Kõik küpseb-kõrbeb ülikiirelt.



`Ritausma`


`Paul Farges`alustab
 Niidulaigud õhtuvalguses.


Aed-liivatee killukese lavendliga.


Aed-liivatee killukese lõpetava nelgiga.


Madar kõrrelistes


Keskpunktis.


Toonid.
Kohtumisteni!

Rõõmu ja rahu!





laupäev, juuli 22, 2017

Mustrid ja ...

kõlad....


palderjan Valeriana , kukekannus Delphiniumrosa `Robusta`, muskus-kassinaeris Malva


lilium `White Pixels`



põdrakanep Epilobium, raudrohi Achillea


Rosa `Compassion`, elulõng Clematis `Piilu`, raudrohi  Achillea


 `Compassion`


Rosa `Mainzer  Fastnacht`, raudrohi Achillea, pehme kortsleht Alchemilla


muskus-kassinaeris Malva


rosa `John Cabot`




Rõõmu ja rahu.

teisipäev, juuli 04, 2017

Juulihelbed....

on puistatud nii maale kui puule ja põõsale. Üks hetk ja varsti muutub pilt. Nagu keerutaks kaleidoskoopi. 


Juulilumi.

Õitseb veel viipuu Craetaegus, alustas ebajasmiin Philadelphus ja maa on täis valge ristiku tupse.  
Tänu sel suvel ikka aegajalt antud vihmale on aed üsna lopsakas ja taimed ilusad. Isegi tokkroosid  ei ole veel roostest üleni kahjustunud.


Ebajasmiin Philadelphus

Aias on tunda ebajasmiini ja pojengide lõhna. Tasapisi alustavad ka roosid. Moonid on peagi lõpetanud. Siin üks nende õitsemismeenutus.




Harilik lodjapuu Viburnum opulus `Lumepall` rõõmustab veidi suuremate valgete tupsudega.




Viirpuu Crataegus, palderjan Valeriana


Viirpuu Craetaegus. Tema lõhn paraku meeldiv ei ole.


On veel veidi kurekelli. Aquilegia.


Uueke. Angerpist.


Pojengid on alustanud. 


Tegelikult igatseks aeda päris õrnroosat ja valget tooni pojenge ka. 


Roosiringi juurest  Paeonia lactiflora `Monsieur Jules Elie`


Näide palderjani aias ringi käimisest. Kolis maja taha.


Keldri ümbrus küpseb.


Lammas ei olegi all nurgas. Tore kurereha Geranium x Magnificum koos sõpradega.


Üks mulle hingelähedane heinane vaade keldrile.


Karikakrad (loe: härjasilmad) on ka alustanud sealsamas.


Lavendel alustamas.


Veel on nelkide aeg.



Koos kukeharja ja liivateega.


Aga nüüd jagan rõõmu. Sügisel maha pandud kuldking ÕITSEB.
Tere tulemast! Minu  Cypripedium `Kentucky Pink Blush` 



Ongi tiir aias tehtud. Hetkel siis, enne raudrohtude, rooside ja muude suvikute alustamist, veel rohelust.


Eelmises postituses mainisin, et aed haljastub tihti meil siin nii, et keegi astub kuhugi kasvama ja mul jääb vaid üle rõõmustada, et sünnib midagi, mille peale ise ei olekski ehk tulnud. Eelmisel aastal rajatud tee, kus tasapisi kohaneb nõmmliivatee. Maja otsas olev kiviala on pidevas isemuutumises. Seekord siis avastasin, et nurka oli elama asunud keegi meie ümbert loodusest. Pakun, et äkki on ta raudtarn. Carex davalliana. 


Ja kiviala äärde oli kasvama jäänud harilik kastehein Agrostis capillaris. Minu osaks on olnud muude tegelaste nende hulkast eemale hoidmine. Tore leidmine igatahes. Sellel aastal siis nii.


Siin looduslik aiast metsa viiv rada.  Neid metsikuid radu meil jätkub. Ja kuidagi kosutav on  nendega  ja nende kaudu siin kulgeda.
 See siis väike ülevaade meie aialõhnast -  rohelisest, veidi metsikust ja juulihelbelisest.

Rõõmu ja rahu!












teisipäev, juuni 20, 2017

Kurekellasatsiline...

ja heinalõhnane on siin praegu. Kurekelladele on soodne aasta. Taimed on jõulised ja värvivad aeda. Kõik küpseb. Heinamaatükid on kosunud ja kõrred kiigutavad oma õhulisi päid. Hetkel on nõlval jälle longus põisrohu aeg. Ilm on olnud viimasel ajal kuum ja on kõvasti kõike kuivatanud. Aga nüüd anti ka vihma ja see on tore. Korrastan olemasolevaid istutusalasid, rohimist on küll.  Midagi uut ei ole rajama hakanud. Sel aastal pisitasa viin ellu oma soovi jõuda rohkem erinevatesse aia nurkadesse ja toita ja hoodada olemasolevaid peenraid ja taimi. Tegemisi jätkub.


Kurekellad Aquilegia, idamagun Papaver orientale `Coral Reef``,  aediiris Iris Germanica


Seltskonnas on ka lauk Allium ja faasseni naistenõges Nepeta x Faassenii `Walker`s Low`
Kuna mööda väravat roniv elulõng on väga jõuline, siis sel aastal proovin, kas talle meeldib mööda võrku üles minna.


Varjundid. 




Mannavaht.


Peenra äärest hall kurereha Geranium Cinereum `Ballerina`


Sauna poole minnes. Pehme kortsleht ei ole veel õitsemist alustanud. Neid tahan vähendada.


Toonid.


Õunapuu  on mõnusalt ümbritsetud. Lisaks kurekelladele kõnnib nüüd aias ringi ka palderjan. Päris vahva jälle vaadata kuhu ta ennast kasvama sätib.


Mets-harakputk  Anthriscus Sylvestris on sel aastal ka roosiringi ääres koha sisse võtnud.  Hetkel on ta küll väga suur ja vallutanud pinnakatteroosid. Aga ise loodan, et toimub vahetus, ajaks, mil roosid õitsema hakkavad. Eks ma vaatan, kas nad ikka saavad koos hakkama.


Vahepeal kosutame end heinaliste vaadete ja kooslustega. Vahel jälle niidame. Kui mäletate, siis õunapuu all vahetusid seltskonnad. Viimati olid siin tulbid ja meelespead. Nüüd siis selline niidu segaseltskond.


Akna aluses peenras on ka üks segaseltskond. Tokkroosid alustavad, aga ka nende vahel roosid. Pisut jälle mets-harakputke, sõrmkübaralilli. Peenar läheb sujuvalt üle heinamaaks.


Seekord on ukse kõrvale sättinud end valged sõrmkübaralilled. Rõõmustav.


Valget  veel . Vägihein Verbascum.  Mulle nad väga meeldivad.


Uueke. Valge öölill. Anglesinale aitäh! Läks kasvama. Taustal juba siin kaua elanud lilla öölill Hesperis matronalis.


Paremal siis uus peenraosa kujunemas, hetkel öölilledega kaunistatud.


Siin, kui  seda rohelust täpsemalt vaadata, on lõhislehine must leeder Sambucus nigra. Tema on  Suuremõisa kooli ajal mul pistoksast ise pandud. Algul  oli mitu aastat pisike, nüüd on visanud pikkust. Tore mälestus.


Aiamaa  ka tasapisi suureneb. 


Siis nokitsen  "mereäärses", Kive on veel puhastada küll. 


Uued elanikud ka seal. Stelleri puju Artemisia Stellriana.


Schmidti puju. Artemisia Schmidtiana.


Täna on meil siin üsna suur tuul ja oli nagu päris mere ääres. Ainult vesi on puudu.


Lõpuks mõned heinamaaga vaated ka.



Kruusasel nõlval kasvav pargiroos on sel aastal jõudsalt kasvanud. Vaatan, et üldse see talv on just pargiroosidele on olnud hea. 

Kodus on ka väga hea.

Rõõmu ja rahu.