Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

laupäev, juuni 27, 2015

Sel ajal kui ei...

rohi ja kõikidel on vaba voli kasvada. No õigemini ei ole seda aega, et rohida. Hädapärast on olnud mõned hetked, mil maha istutada sel aastal meile kolinud roosid ja mõned muud taimekesed. Aga see on ka kõik. Praegugi puhkan pead siin pilte üles pannes, palju ei kirjuta. Ehk juba kolmapäevast siis rohimiselainele. Siis peaks viimane eksam olema tehtud.
Üks väike tiir aias...juunilõpuline.













Idamagun



























aed-iiris kes ? Tii-lt














No sel aastal sättisid sellised moonid ennast  ukse juurde.














Ja mõned kõndisid vabale kohale peenras...














aed-iiris kes?














ristik igal pool  valgetäpilisuse traditsiooni hoidmas.















need ka iirised, aga kes?














aed-iiris kes?














kurekell














Üks suvesegadik















jälle aed-iiriseid kes?
kahjuks kõik mu aia iirised on tulnud nimetutena.



























nimetud, aga nägusad














vägihein ja all Iiris Hollandica `White Wedgewood` Tal on tõesti ka nimi, ise soetatud.
















Viirpuu õites. Valgetäpiline... nii maas kui puus.

Rõõmu ja rahu!



reede, juuni 12, 2015

Et jääks kuskile...

värav, kodu mis ootab veel....

Peale seda kui pildid olid tehtud, hakkas sees helisema see laul-  mäletan, et kunagi puudutas - natuke nukker, samas soe ja väärtusi kandev...














Allnõlva sarapikus siristab põõsalind,
pilvede imelikus, ülalt tunnistab sind.
Aeg läheb üle nõlva- minek ja vastuvõtt.
Kivi polegi kõva, lõhmus kõneleb tõtt.

Viimane lehm oli Tsilla, viimane koer oli krants.
Jalad ees üle silla, enne Iida siis Ants.
Keda veel katus varjad, mida veel pühid, luud?
Kellele küpsete marjad, lõksute kangaspuud,
Lõksute kangaspuud?

Aeg läheb üle kõige, aeg lükkab seinad koost.
Jääb vaid üks rähnihõige, pistriku kiljatus soost.
Lööb kuskil vasar lokku, kõigel on kõigega seos.
Et me jääksime kokku, lõhnav maarjahein peos.

Et jääks kuskile talu, jääks üks kindel paik
Tee ja sild ja palu, kanarbik vaikus ja vaik.
Et jääks kuskile värav- kodu mis ootab veel
neid kes kaua on ära, neid kes kaua on teel.
Neid kes kaua on teel./Kaplinski/



















Rõõmu ja rahu!

kolmapäev, juuni 03, 2015

Segasumma...

...periood on algamas. Peenrad täituvad vaikselt taimedega. Ikka on kellegi puhkemist oodata.
Tulbid hakkavad selleks korraks lõpetama. Veel on neid laike siin ja seal. Õpin põhiliselt ja vahel põikan ka aeda, et siis mõni köögiviljapeenar üle vaadata või siis arendustegevusega jätkata.
Vahepeal sai korra mandril külas käidud ja tee peal Juhani puukooli külastatud. Olin teinud nö. eeltöö netist ja tundus, et mu  soovid saavad Lagedi müügipunktis täidetud. Koht jäi minnes sobivalt tee peale. See aga ei läinud nii. Selgus, et minu soov soetada paar `Flammendanzi` lõppes sellega, et isegi poes olles näitas müüjale tema tark masin, et pidavat sees olema, mida aga polnud olid roosid. Selle asemel oli tühi rida. Ühe taime sain, aga hoopis Harku müügipunktist. Sai sealt siis koju tagasi minnes läbi käidud. Lagedil oleks pidanud ka üks stepirohi olema, ka teda ei olnud "kodus". Mõned roosid veel ja ka paar põõsast tulid siis kokkuvõttes kahest müügipunktist meile. Neist aga edaspidi. Samuti sai linnaskäigu ajal läbi hüpatud Tii-juurest ja värava kõrvalt igasugu imelisi jälle peale võetud. Tänu on suur. Loodan uued peatselt oma pesakohtadesse toimetada. Ettekasvatatud lilli peaks ka hakkama juba õue viima. Toimetada on palju.

Valged tulbid.













Naistenõges, kurekell


























Erinevate nurkade alt


























kanada kurekell `Corbet`













Veel enne lõpetamist













Uustulnuk- harilik kortuus  Cortusa Matthioli 













Ta jäi kasvama! Olen murtudsüdant juba mitu korda aeda toonud. Kord võttis külm ja eelmisel sügisel selgus , et suutsin ta istutada just koerale sobivasse paika ja eks ta tahtis ise ka veidi kujundada. Millegipärast oli Bertal teine nägemus, et see lill mitte seal ei peaks kasvama. Aga kevadel oli rõõm suur kui ta ikkagi alles oli ja isegi esimesed südamed meie rõõmuks üles riputas.













Tiarellil on ikka nii armsad õied. Kõrval astilbe ja helmikpööris. Sooviks endale aeda ka lihtlehist astilbet. Ehk kunagi...













Üks mõnusat värvi tulp veel. Kahjuks ei tea nime.



















Rõõmu ja rahu!

laupäev, mai 23, 2015

Päev aias

Möödus tihe koolinädal pealinnas , järjekordne eksam tehtud ja uued ootamas. Peale seda kui pidevalt olen endal "keelanud" aeda minna võtsin nüüd paar päeva seal toimetada. Nii kosutav ja hea ja ehk jaksab siis jälle õppida.
Hommikul panin maha veel mõned kõõgiviljade seemned, nö. teist korda, et ikka jaguks pikamaks ajaks. Näiteks spinatit ja salatit. Siis niitsin ja korjasin võililli sealt kus nad mitte ei peaks olema, veidi ka rohisin. Muidugi igale poole kaugeltki ei jõudnud.
Tegin  siis ka pilte, enne kui tulpide aeg läbi saab.














Mõned tokkroosid tunnevad end sel aastal eriti mõnusalt. Lehed ka veel terved enne iga-aastast röövikute rünnakut. Suudaks siis seda ennetada. Plaanin rohelise seebiga pritsida. Üks punt tulpe ka rohelise sees. `Emblazon`














Vaher tundub jälle palju suurem. Nii toredalt õitseb. Siin pildil on pisut näha ka üht "arendust" Lähemalt järgneval pildil.














Kuna alles kujunevas aias on ju pidevalt vaja toota nö. uudismaad, siis meie oleme nüüd mitu aastat teinud nii:  kevadel papp alla, seejärel muruniidet või siis ka sõnnikut ja nii ta siis kogub kuni sügiseni varandust. Seisab talve ja  kevadel on juba üsna mõnus pinnas. Aiamaal oleme sinna istutanud suvikõrvitsad või kõrvitsad, kes "töötavad" selle poolvalmis maa veel omakorda  mõnusalt läbi. Siin on näha ühte tulevast pikka lillepeenart. Koolinädalal oli hea vahetundides kujunduse ja taimede peale mõelda. Alguse sai see peenramõte sellest, et nii oleks võimalik saada üks pikk rida pojenge ja iiriseid. Nüüd siis leidsin neile ka kaaslased ajaks, kui nende õitsemine läbi. Ju näeb, millal kõigepealt peenar valmib ja kusagilt ka taimi saab. Peenra taga on eelmisel aastal istutatud kolm kirsipuud. Et siis oleks kunagi väike allee. 














Peenar läheb üle looduslikuks heinamaaks. Nii nagu meil viimastel aastatel on olnud. Hetkel kõik veel arenemas ja poolik.














Meie noored puud. Siin on näha maguskirss `Artur`, õunapuu `Kuldrenett` ja pirnipuu ` Pepi`. Viimast näeme sel aastal esimest korda õitsemas. Tore.














Vahele üks umbrohupilt, mis on nö. kogemata tekkinud.  Imetlesin seda kooslust, mis on "kokku pandud", eks ole väga loomulik ja maitsekas?!  Muidugi seal sees paistab ka üks murulauk, see on minu pandud :)














Mõned jooned , keskel värskes rohelises rüüs viirpuu














Veidike lähemalt. Need puuslikud peenras on siis tulevastele lillhernestele. Ja peenraäärtes paistvad tokid on siis nö. koerakaitse.














Nurmenukud oma tsoonis,  saunanurgas

Ja nüüd siis tulbid.


























Varjundid














`Albert Heyn`

























Mõlemal pildil `Antracit`ja `Foxtrot`














Tii-lt saadud














`Purple rein` , ´Queen of Night` `Ronaldo`














`Milka`´Purple Dream``Black Jack`














Tulipa pulchella `Persian Perl`














Tulipa humilis specie `Alba Coerulea`  , alumisel pildil `Odalisque`   
                                                                                                                                   













`Snow Cristal` ja Pink ?  Tii-lt

Nende tulpidega on nii, et püüdsin luua mingeid kooslusi, aga esimesel aastal on mõned sordid pikemad kui teised. Näiteks püüdsin kokku panna tulbid ja nartsissid ja välja tuli siis nii, et tulbid kõrged, nartsissid nende vahel madalad. Ehk järgmisel aastal ei ole see vahe nii suur.














Lõpuks värskete soengutega lambapreilid.

Mõnus päev sai. Toimetada oleks veel küll ja küll ja mõtteid on palju. Homme kui ilma on loodan veel ühe päeva aiatöödel veeta ja siis jälle õppima.

Rõõmu ja rahu!




pühapäev, mai 10, 2015

Valgetäpiline kevad on....

ka meie õuest läbi astumas. Õnnestus mõned jäljed pildile püüda.













Ka kuusk on end külalise tuleku puhul seadnud pidurüüsse...













Vana känd sõbralikus seltskonnas


























Kevadine seahernes Lathyrus vernus













Koos













Päikeselaigus nõjatumas













Laiali....













Hea, et on ruumi astuda.


See igakevadine ülasteaeg. Kõik teeperved ,metsaalused on valgetäpilised. Imekaunis. Ärksad ja värsked tärganud roheluses.
Nii ta astub, jätab valged jäljed meie hinge ja läheb....et tulla taas.



Rõõmu ja rahu!