Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

neljapäev, juuni 08, 2017

Roheline täppidega...

rüü on juunikuus aial üll. Tundub mulle nii, vaadates siin praegu ringi. Sellel aastal kuidagi eriliselt puudutab mind roheline. Iga kõrs ja leheke ja see lõputu värvivarjundite rohkus, see lehvib endas ja tekitab rõõmsat soojust. Selline tunne on, et kui ka oleks kõik roheline, on see kooslus nii täiuslik, sest loodu lihtsalt on seda. Ja need ülejäänud lillevärvi täpid, mis siis on kas lisandunud või siis omalt poolt lisatud, eks ka see on omamoodi tore ja rõõmus. Aga jah, kuidagi roheline on enda sees sel suvel eriti. Ja mis põnev, avastan jälle teatud kohti siin haljastumas nii vahvalt, et ise tõesti ei tuleks selle peale. Loodan neid kohti ka näidata, hetkel lasen veel neil oma elu elada ja siis jäädvustan. Tõesti, rõõm, et kui endal mõtet pole, siis saab jälle olema midagi, vaatamata enda nägemuse puudusele. Imetlus ja austus. Mõned pildid aiast, mis nagu näha üsna roheline, meie aiale omaselt metsik. Osa võtteid tehtud küll pilves ilmaga, mis paraku kohe piltidel kajastub.


Kurekellad valmistuvad õitsema hakkama. Hetkel nagu antennid igal pool. Naistenõges on alustanud.


Ka madalad iirised on õitsemas.




Muhedikult saadud. Nimesid ei tea kahjuks.



Isekülvi teinud laugud.


Trillium
Vahele üks rõõmukild sarapuu alt. Elas talve üle! Minu esimene kolmiklille õis. 


Kivirik


Varjulises kohas nartsiss ka veel õitseb. Mulle nii meeldib ta õis. 

Tiarell

Vaatan siis istumisnurga juurde metsatukka ka. Kõige rääbakam "ära pääastetud" rodo näitab õisi! Nime  ei tea. Lehti käib tal öösel kahjuks vist kõrvkärsakas söömas.



Sealsamas ärkab tasapisi eelmisel aastal ühistellimusest tellitud kuldking. Nii loodan, et näitab kord õit ka. Kunagi varem saadud kingad on küll kahjuks kadunud. Need olid algul pisemad ka, aga ikkagi. Seekord võiks õnnestuda ju.


`Kentucy Pink Blush`


Õunapuude all on seltskond muutunud. Meelespead ja tulbid, veel on mõned kobarhüatsindid õitsemas ja muud taustajõud.



Mõned fragmendid.



Õrnus.


Roosiringi juures on meelespead. Tulbid on lõpetanud. Pojengid varsti alustamas.


Sõbrad kastan ja pihlakas  õitsevad.
 Lõpuks veel ühed värvivarjundid lehvimas. Parukapuu noored lehed muutumises. 



Õnneks ka sadas vahepeal. Köögiviljad on kõik maha pandud, oleme neid eraldi ka kastnud ja tasapisi kasvavad. Nüüd tänu vihmale said siis juua ka muud peenrad-taimed. Sain isegi mõned ümberistutused teha. Ikka kolin vahel mõne taime teise kohta, siis hea teha seda kui sadanud on. Aga ega eriti aeda hetkel ei saa, jäin siin nädal tagasi haigeks ja pole veel päris paranenud. Köha taandub visalt, vaatamata teele, meele ja mustasõstramoosile. Aga ükskord me võidame niikuinii! 

Rõõmu ja rahu!




10 kommentaari:

  1. Küll Sa ikka oskad oma istutusega looduspilte maalida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Ma püüan jälgida suuremat maalijat ja kui kooskõlas midagi õnnestub, siis on ka hingel hea, tunnen.

      Kustuta
  2. Kaunis, lihtne ja loomulik. Kui peaksin uuesti alustama, siis vist valiks ka selle tee. aga kas maoskaksin ? Parane ruttu, haigus harakale :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh ja olekski vaja ruttu paraneda. Meie aias kulgeb kõik aeglaselt, kuna mul ei ole piisvalt aega seal olla ja vahepeal ta siis kujunebki minust olenemata ja nagu kirjutasin, siis imetlen seda. On seda, mida ise ei oskaks leida. Ma sinu aia puhul olen ju vaid kaugelt seletaja, aga nii palju kui sul on neid imelisi tegelasi, oh jah.

      Kustuta
  3. Parane ruttu, piinav köha on väga ebameeldiv.
    Olen juba varem kirjutanud, et roheline aed meeldib mulle järjest rohkem. Kui püsikute suur õitsemine läbi saab, tunnen end alati suurepäraselt. Tänavu kevadel lugesin kokku puude lehtimise ajal 18 erinevat tooni rohelist.
    Kas kõik iirised on minult? Nagu poleks, aga saadan Sulle nimed.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jah ebameeldiv köha. Teen hetkel kõik, mis oskan, et ta minema ajada. Jah, see rohelise küllus on ikka imetlusväärne. Sinu aias muidugi , kujutlen, kui palju on neid varjundeid.... See suurem seltskond (1 pilt iiristest) ei ole, teised kaks on.

      Kustuta
  4. Oh, that scene under the apple tree! Your whole garden looks as if nature planned it.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. I very much want here to go with real Creator. Be a little pencile.

      Kustuta
  5. Mulle ka selline lihtne ja natuke metsik aed väga meeldib (võib vabalt ka palju metsik olla). Kahjuks enda peenras ei oska seda meeldimist kuidagi rakendada - täitsa teadus kohe .D Kiiret paranemist! NB. Meelespeapildid olid lihtsalt imelised! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Meil on see "metsikusega" koos käimine ka seotud, nagu kirjutanud olen osati sellega, et mul ei õnnestu väga palju aias tegutseda(siiani ei ole) ja siis osa on vabapidamisel. Teisalt eks mulle see kuidagi ka olemuslikult meeldib. Eks ma muidugi hoian nii jõudumööda ka silma peal sellel toimuval, nii üldises raamistikus, aga jah, samas ei ole mul planeeritud peenraid, mida kohati teiste rajatutena vaadelduna, on hea vaadata. Aitäh, juba on parem, köhin ikka, aga pisut juba vähem. Meelespead on mu hingelilled :)

      Kustuta