Õielapsuke avab oma punga ja hüüab: "Kallis Maailm, palun ära närbu."/R.Tagore/

kolmapäev, juuli 30, 2008

Juulilõpp läheneb.

Juba päris hea mitu aega on ilm päikesejänkusid täis. Arvuti on vaid suhtlemisvahendiks. Elu on mujal.
Pärnad on lõpetanud õitsemise. Igapäevane lõhnadoos on saadud, nüüd saab pärnaõite puudutust tunda seespidiselt, ehk siis tee kujul. Esimesed värsked maitseelamused on juba kogetud. Pune korjamise aeg on käes. Tundub, et sel aastal tuleb varuda rohkem kui eelmisel. Tõdemus: jäi puudu. Vahele. Proovige, pune tee ja hapupiimakook!!!Kui ma suudaks siin blogimaailmas rohkem viibida ja saaks oskama lisada siia kõiksugu asju, siis võiks ehk rohkemgi jagada.
Mis siis aias on muutunud.
Õitsevad täies jõus tokkroosid, lisaks roosadele(lihtõielistele) on lisandunud tumepunased(nii liht-kui topeltõielised). Üheaastastest on ka ühtteist õitsema juba hakanud. Suureõieline kipslill, päevakübarad.
Muide, avastasin, et väga vapper õitseja on lill, kes siin juba varem elanud, Malva. Ta selline vanaemade aegade lill. Õitseb kaua ja suudab olla sellises kohas, kus on pinnas liivane ja kuiv.
Heinamaal leidsin sel aastal ühe huvitava taime, kelle nime enne ei teadnud. Lõhn on tal ka hurmav. Kollane, püstjas. Taimede kukeaabitsast sai leitud ka ta nimi Harilik Maarjalepp.
Karikakrad ja kellukad õitsevad veel täies jõus. Päevaliiliaid on hetkel õitsemas, oranze, tumepunaseid ja sügavkollaseid. Kollane maran on paksult õisi täis ja enelas punastes õisikutes. Pean täpsustama tema nime.
Sügav suvi on käes. Vesi oli Tõrvaninal eile ülisoe.

esmaspäev, juuli 14, 2008

Vahepeal on siis nii palju uudist, et ühel tokkroosil on esimene õis eilsest lahti. Õitsevad valged kukekannused. Lavendel laotab oma lõhna laiali. Eelmine kord unustasin kirjutada, et õied on ka kressidel. Ja veel, õitsevad maranapõõsad kollane, oranzkollane.
Eile võtsin maaliheinamaalt esimesed pune õisikud ja õhtul leidsid nad tee teekannu. Oli ikka ilus vaadata küll neid ja neist tulenevat tee värvi läbi teekannu. Ja tee ikka oma tuntud headuses. Pärnaõitega on nii, et tulenevalt mujal levivale pärnaõiearoomile lootsime neid leida ka meie aiast, aga...."vara veel", ütles suur pärn kaevu juures.

teisipäev, juuli 08, 2008

Suvi 2008, juulikuu.
Ammu pole siia sattunud, pole just suurem kirjutaja. See tähendab, kirjutada võib, aga järge nagu näha ei suuda hoida. Nüüd on saanud aasta sellest kui "oma pessa" kolisime.
Pilte mul meie olemisest endal ikka pole.
Hetkel hakkasin kirjutama hoopis mõttega talletada aias toimuvat. See huvitab mind ennast ja samas siis võimalus jagada seda, mis mul siin silme all.
Sel aastal on siis nii, et natuke saab ikka juba aias nokitseda ka. Eelmine aasta oli see tegevus minimaane, "keelasin" endal sellele pühenduda, kuna ehitus ootas siis lõpetamist. Nüüd on siis kõige muu kõrval "lubatud" ka näppupidi mullas olla.

Kõigepealt siis nendest, kes meil siin juba elavad. Alustan vastavalt blogi nimelilledest. Roose on siis praegu meil siin antiikroos Clair Renaissance(põõsasroos), praegu on tal 11 punga, siis "Rody"(pinnakatteroos). Sel aastal on lisandunud 4 potiroosi, mis kingiks saadud. Ise ostsin "Robusta"(pargiroos). Peale "päris" rooside on lõpuks mõnuga sirguma hakanud eelmisel aastal istutatud tokkroosid.
Siis õitsevad praegu sõrmkübaralilled veel, lupiinid lõpetasid esimese ringi õitsemise. Võtsin õitsenud õied ära, nüüd ajab uusi. Väiksemad küll, aga ikkagi on neid veel võimalik kohata.
Ise on end külvanud erinevatesse kohtadesse aias Üheksavägine(Verbascum thapsus). Muide, kes pole nuusutanud tema imetabast lõhna, siis võib üritada leida teda teeäärtset ja seda teha.
Eriti niiske ilmaga levib se hõrk aroom kaugele.
Looja poolt küvatud lilledest on meil siin põdrakanep, kollased karikakrad, kellukad.
Üheaastastest õitsevad peiulilled(suureõielised ja ahtalehised)Petuuniad, pelargonid, võõrasemad.
Tänaseks siis kõik.